Müürileht

Paavo Matsin arvustab luuletades Hasso Krulli raamatut „Euroopa”.

Tõnis Vilu luuleraamatut on soovitatav lugeda eri meeleoludes, asendites ja valgusrežiimides.

Lugejaid kostitab valimiseelsete kalambuuridega Oliver Lomp.

DAU on üks viimase kümnendi enim elevust tekitanud filmiprojekte. Kuid sellest võrsunud Nõukogude teemapargi hiljutine avamine Pariisis võitles suurürituse organisatoorse reaalsuse ning omaenda identiteedi mäletamisega.

Netti Nüganen on noor etenduskunstnik, kes õpib viimast aastat Amsterdami teatri- ja tantsuakadeemias (SNDO) koreograafiat. Ta on olnud Kanuti Gildi SAALi ja Sõltumatu Tantsu Lava resident ning avas jaanuaris koos Kadi Estlandiga Tartu Kunstimuuseumis näituse „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde”.

Marko Raadi uus dokumentaal jutustab hääbumisest ja inimeseks olemisest. Filmi fookuses on kaduv rahvas, kaduvad kombed ja inimesed.

18. jaanuaril Narva Vaba Laval esietendunud techno-draama „Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse” („Не удивляйся, когда придут поджигать твой дом”) on valminud Vene Teatri ja Vaba Lava koostöös, kus Venemaalt on külalislavastajaks Juri Muravitski.

Lapsele nime panemise keerulisest kadalipust kirjutab Piret Jaaks.

Raamat depressioonist ja traumast, aga selle kõrval ka eneseleidmisest ja tugevusest, keha ja hinge lõhkisest duaalsusest.

Vaestel üheksakümnendatel imporditi siia halli ja reserveeritud Ida-Euroopasse just „mehhiko seebikatega” suuri tundeid ja žeste, aga muidugi ka päästvate printside ja sülle sadanud päranduste lootust. Kuhu on see toonud meid aga nüüdseks?

Vaesuse ja heaolu aburdsest ajateljest luuletab Piret Põldver

90ndatel, mil kapital ja tegevuskunst üksteisele hetkeks käe ulatasid, toimusid mõned kohaliku lähimineviku kurioosseimad performance’id.