Müürileht

Shelteri rahvusvahelist kogumikku „Aveen” pimesi kuulates tekitasid kõige tugevamalt küsimust „oh, mis lugu see on?” kahe kohaliku autori palad.

Alonette’i näol on ka Eestis Jessica Prati, Weyes Bloodi ja Aldous Hardingu masti tegelane.

margiiela võttis enda sisemise agoonia kokku ja puistas selle maailma laiali.

Lauri Lesta värske albumi tähendus- ja tõlgendusruum on väga lai, sellega võiks vabalt proovida kätt nii hilistel öötundidel alternatiivklubis kui ka helikunstiteosena galeriis.

Echolove veel otsib oma signatuursaundi, kuid ka eneseotsingutel on muusikamaastikul oma koht, millele näitab viitavat ka albumi pealkiri ja kontseptsioon.

Une ja ärkveloleku piiril on üks punkt, kus saab teha restardi. Selle hetke saundträkk on „Handlebar”.

kassikontserdi uue albumi läbivaks teemaks on kohtumine nõiaga.

Puberteedi areng pruugib nad punkaritele omasest Rock FMi getost varsti välja tuua.

Suits ja peeglid Dew8 kuutõbises triphop’is võrgutavad diipi ja tähenduslikku luulet.

Noored eesti produtsendid teevad väljapeetult külma kroomläikega klubipoppi, mis ei häbene eeskujudelt laenata, aga ei mõju seejuures hetkekski allahindlusena.

„Ao” aitab kaasa, et muserdava-masendava halliga võitlemiseks ajju hädavajalikku lisaserotoniini süstida.

Man Rei albumit kuulates võib jääda kummitama üks ja ainus küsimus: kes ikkagi tappis Laura Palmeri?