Viimased aastad on heliloojal ja akordionistil Tuulikki Bartosikil olnud väga aktiivsed: ta on väljastanud erinevate koosseisudega või sooloprojektidena plaate ja andnud edukaid kontserte üle maailma.
Viimati eesti räpi ja hiphopi olmest kirjutades viitasin Sammalhabemele kui tagapingipoisile – artistile, kes toimetab kulisside taga, vabana levimuusika dogmadest.
Juhani juhid, Eesti keelte tundlik viisistaja Jaak Sooäär ja laia kitarripaleti ning lugemusega Riho Sibul, jätkavad oma teise Liivi plaadi tekstivalikuga varjatud kaanoni avamist.
Läti produtsendi N1Li uut albumit pole vaja kuulamagi hakata, mõistmaks, et ta sobitub väga hästi moodsa outsider-elektroonika koolkonda.
Labrighli on Tallinnas elav maroko kutt, kelle debüüt-EP „Blue” andis välja kodumaine techno-bränd MÜRK.
Bon Iveri neljandat albumit tuli oodata vähem kui eelmistel kordadel – paraku jääb aga ootus õhku rippuma.
Estrada Orchestra on oma neljanda kauamängivaga seda jälle teinud – hakkama on saadud kaasahaarava heli- ja mürarännakuga.
Darkwave’i mõjutustest läbi imbunud tõuaretus on kandnud vilja albumi „Sublime Malaise” kujul, mis toimib sügisesele kuulajale kui jääkülm tantsupõrand.
Nüüdseks juba kolmeosaline plaadisari „Bullets” asetub Porridge Bulleti žanrikirevasse tagakataloogi küllaltki orgaaniliselt.
Liis Ringi kuulates on peas kohe mitu mõtet. Millal ta hingab? Ringhingamine see pole, kuid kogu õhu liikumine, nii sees kui ka väljaspool keha, on muusikasse kombineeritud. Samaselt kraksude ja krabinate, klaviatuuri trükkimisklõbina ja eluga ümberringi.
Võrreldes muu maailmaga jõudis elektrooniline tantsumuusika Eestisse veidi hiljem. Hoolimata perestroikast oli raudne eesriie 80ndate...
Hinge- ja helisugulased Mick ja Angeelia Pedaja on ka enne teineteise muusikas kohal olnud, kuid mõlema nimest kokku punutud MIANGi alt lansseeritud albumiga „Life of Patterns” on paar oma loomingu ametlikult samasse suudmesse valanud.