New Yorgi alternatiivse tantsumuusika kogukonna koostatud „Physically Sick 2” on motivatsiooni poolest poliitiliselt laetud digireliis, mille heategevuslik eesmärk on koguda raha Ameerika õigussüsteemi hammasrataste vahele jäänud isikutele.

Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid järjekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere But Again I Go With You” on laiahaardeline kogumik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide produtseeritud.

Orelipoiss on Jaan Pehki alter ego, kes enamasti loob üksinda kodustes tingimustes muusikat, mille võiks klassifitseerida poolvägivaldselt autsaiderpopiks.

Parmupill – üks maailma vanimaid muusikainstrumente – võimaldab näilisele lihtsusele vaatamata tuua kuuldavale üllatavalt mitmekülgseid ja varjundirikkaid helisid.

Informeeritud sootsiumile ei ole ilmselt uudis, et muidu fotograafina nime teinud Wolfgang Tillmans on viimastel aastatel ka muusika kallal nokitsenud. Kui niipidi vaadata, siis eks see kõik üks aparaatide värk ole, mis siin ikka üllatuda.

EP „Heavy Glow” on justkui teismeline, kes ennast otsides aja möödudes oma minapildiga aina paremini sina peale saab.

Põrandaalust tantsumuusikat tehakse Eestis palju, suurt osa sellest katab aga intellektuaalsuse vari, mispärast kaldutakse tihti tantsimatu hallolluse poole.

Multiinstrumentalisti ja helilooja Joosep Kõrvitsa debüütalbum „Ja sa näed” on üsnagi muretu kuulamine, kohati isegi boheemlaslik.