Küberilm
Laseme masinatel magada
Kas mäletame veel omaaegseid ekraanisäästjaid ja arvuti toitenupust väljalülitamist kooli- või tööpäeva lõpus? Millal aga viimati oma nutiseadme päriselt välja lülitasime? Kui me masinad ei puhka, kas meie siis puhkame?
Sotsiaalmeediasõprus logib välja
Üles on kasvanud põlvkondade jagu inimesi, kes on harjunud lapsest peale lävima online-sõpradega. See kirjatükk on ühe sellise sotsiaalmeedia põlvkonna veebibeebi sulest ning isiklik internetisõpruse ajalugu on põimitud siin pisut kollektiivsemaga.
Iga (grupi)vestlus saab ükskord läbi…
Paljud meist veedavad päeva jooksul aega mõne veebiplatvormi – WhatsAppi, Messengeri, Google Chati vms – sõpruskonna grupivestlustes. Milleks need aga õieti head on? Kas grupivestlustel on potentsiaali asendada päriselulisi kohtumisi? Kas vestleme veebis nii palju põhjusel, et saame harva kokku? (Või vastupidi!?)
Alastus kui normaalsus ehk Palun jätke oma andmed garderoobi
Kuigi tunnetuslikult on privaatsus inimeste jaoks väärtuslik, on selle mõiste tagant tasahilju kadumas see, mida me sisuliselt oskame, soovime või viitsime oluliseks pidada. Esmalt kaovad sõnad ja keel, alles jäävad vaid ebamugavustunne ning hägune mälestus teistsugusest maailmast.
Pereblogist pornosaidile? Sharenting’i ehk võrguvanemluse kuristikud
Praegu on sirgumas esimesed täielikult võrgustunud ja sünnist saati digijälgitavad põlvkonnad. Toredate perepiltide ja -klippide jagamine ei puuduta aga üksnes suunamudijaid, vaid ka sootuks tavalisi perekondi. Missugune on siin vanemate vastutus, mida tähendab „digiagentsus” ning mis karisid sel puhul silmas pidada?
Privaatsusküüniku pihtimused
Järgnev on kas ebaõnnestumisele määratud katse vabaneda halva kodaniku reputatsioonist või samastumisvõimalus paljudele privaatsuspraktikates hoolimatutele lugejatele.
Tee oma elust tapatalgud
Mõned arvutimängud on sihilikult vägivaldsed. Mõned ei ole, ent see tõik pole takistanud mängijaid avastamast, kuidas mängusüsteeme mõne vägivaldse teo eesmärgil manipuleerida. Toome teieni juhuslikult valitud näited arvutimängude veidrast vägivallamaailmast.
Kättemaksuporno jagaja käsi võiksid kaunistada käerauad
Vahel piisab inimese elu põrguks tegemiseks paari alastipildi lekitamisest koos tema nime või sotsiaalmeedia kontoga nende kõrval.
Tulevikule ei saa kätt ette panna – tehisintellekt, kunstnikud ja hirm kõrvaletõrjumise ees
2023. aastal on võimalik genereerida vaid ühelauselise kirjelduse või üleslaaditud pildi põhjal põnev ja ainulaadne visuaal. Kas see tähendab, et tulevikus ei ole kunstnikke enam tarvis?
Arvutiklassis peaks vältima olukordi, kus ainult poisid saavad särada. Intervjuu Birgy Lorenziga
TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik!
Epideemia, mida tegelikult ei eksisteeri
Ühismeedia kasutamisega kaasnevatest sõltuvusilmingutest on võimalik ajakirjanduses pidevalt lugeda, kuigi tegelikult pole nii dramaatilisteks käsitlusteks põhjust. Sõltuvuslikuks kvalifitseerub väga väheste noorte ühismeedia kasutus. Pea täiesti on ununenud rääkida tehnoloogia positiivsetest aspektidest.
Kui „suht normist” saab „iconic af” ehk Liialdamisest ühismeedias
Ilmselt on nii mõnigi sotsiaalmeedia kasutaja kohtunud väljenditega „obsessed”, „iconic af”, „bestie”, „literally dead” jne. Säärane liialdustrend on pununud endale interneti keeleruumi pesa, mille põhjuseid võib otsida nii soovist sotsiaalse kapitali kasvatamise kui ka tähelepanu järele.