Meesteajakiri FHM jõudis oma 31 eluaasta jooksul põigata läbi ka Eestist. Ajakirja endised toimetajad räägivad, millisele mehele FHMi tehti ning kas käsitletud teemad oleksid relevantsed ka praegu.
Veebiportaale sirvides võib jääda mulje, et maailma raputavad iga päev erakordsed sündmused, samas kui mitmetahulised probleemid on orbiidilt kadunud. Info üleküllus paneb ka häältejahil poliitikuid uutmoodi käituma.
Roald Johannsoni juhitav saade viib televaataja kohtadesse, kuhu nad ise ei satu, ja teeb tuttavaks inimestega, kellega nad muidu iial ei kohtu. Näeme nii elatisvõlglasi, NATO sõdureid kui ka end teleekraanil süstivaid narkomaane.
Rändamine ja hargmaine eluviis pole Ryanairi-põlvkonna jaoks juba ammu seotud pelgalt majanduslike teguritega. Praeguseks on migratsioon osalt elustiilivalik, mida tõukavad tagant meedia ja sotsiaalvõrgustikud.
Huumoriprogramm teles keskendub peamiselt vaid meelelahutuslikule koguperehuumorile ning ühiskonnakriitilist satiiri kohtab harva. Kus on meie aja huumori enfant terrible’d, kel jaguks söakust võtta pilke alla ka nähtusi, mille järele januneb pealekasvav telepublik?
Maaja peatoimetaja suhtumisest Euroopa Liitu ja Angela Merkelisse tehti hiljuti juttu juba Eesti Ekspressis. Tuudur-Jaan Rekkor aga vaatleb küsimust Maaja ideoloogiast veelgi laiemalt, ära on toodud mahlakaid tekstikohti Maaja veergudelt, selle peatoimetaja meilidest ning ka prokuratuuri hinnangutest.
Eesti ajakirjanduses kajastatakse lähisuhtevägivalla problemaatikat tihtipeale emotsionaalsete trilleritena või siis paratamatu ilmastikunähtusena, mis lihtsalt esineb.
Religiooniantropoloog Marko Uibu kirjutab augustikuises Vikerkaares veebiportaalist Telegram, mis näitab vandenõuteooriate populaarsust Eestis.
Müürileht läheb rahvusraamatukokku ja jääb sinna terveks päevaks! 27. oktoobril toimuv Müürilehe konverents on sisustatud targa ja kultuurse jutuga – toimub kolm paneeldiskussiooni, mis adresseerivad olulisi küsimusi tänapäeva kultuurimaastikul.
Meelis Oidsalu kirjutab palju poleemikat tekitanud Nihilis.fm-ist, mida võib käsitleda nii ebaõnnestunud start-up’ina kui ka silmapaistva alternatiivmeedia või mõjuka vastukultuuri fenomenina, ilma et üks käsitus teist välistaks.
Koomik ja näitleja Märt Koik analüüsib oma Youtube’i lehel semiootilise, ent emotsionaalse pilguga, kuidas mõjus talle TallinnaTV-s äsja eetrivalgust näinud sari „Savisaare protsess”.
Kui kultuslik noorteajakiri Noorus 90ndate lõpus hingusele läks, jäid alles kaks raskekaallast Meie Meel ja Xpress, millesse – olgugi et nüüdseks on mõlemad samuti lõpetanud – on salvestatud tuhandete lehekülgede kaupa kultuurilugu. Käisime arhiivides aastakäike 1997–1998 sirvimas ja veendusime, et põhiteemadeks olid tol ajal narkootikumid, seks, reiv ja popmuusika.
