Müürileht

Viimased 30+ aastat on Eestis olnud võimalik olla tunnistajaks vaikse ja katsetusliku meeleavalduskultuuri tekkele, mille käigus on püütud eri viisidel oma soove kuuldavaks teha. Anname mõnest sellisest katsetusest lühiülevaate.

Noorte huvi poliitika vastu on langustrendis. Nende jaoks on parteidest huvitavamad sotsiaalsed liikumised või ühismeedia grupid. Suur küsimus on, kuidas tõlkida need uued osalusvormid seniste poliitikategemisviiside keelde.

21. sajandi poliitikat hakkavad suuresti kujundama viis võimsat allhoovust: identiteedipoliitilised kultuurisõjad, globaliseerumise vastuoksused, keskklassi hääbumine, tehnoloogiline revolutsioon ja kliimamuutus. Milline on nende viie makrotrendi mõju tulevikus nii demokraatiale kui ka poliitikale laiemalt?

Märtsis esimest juubelit tähistav Rahvaalgatusveeb pole Eesti demokraatiat veel tulevikku viinud. Viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse ühist keelt.

Sellest ajast saati, kui ma mäletan, et minus tekkis huvi poliitika vastu, olen ma selles ikka alati pigem pettunud olnud. Lünklikust sotsiaalsüsteemist kuni jätkusuutmatu keskkonnapoliitikani. Kõigest sellest hoolimata ei ole ma aga siiski kunagi pettunud demokraatias.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (14.02–28.02) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu Ukraina oligarh Medvetšukist, Kreeka ülikoolide asüüliseaduse tühistamisest, Lukašenka ja Putini kõnelustest Sotšis ja Nord Stream 2-st.

Ah, küll kirjutaks! Kui ainult need kurjad inimesed minu istumise alust sulaliimiga kokku ei oleks määrinud! Kui koer ei hauguks! Kui ei segaks poliitika, uudised ja loodetuul!

Talv on kindlasti parim aeg kirjutamiseks, pole enam tüütuid suvekohustusi. Külalisi vastu võtma ei pea, lapsed on koolis, inimesed on tööl. Rannad on taas tühjad, nagu ka metsarajad. Saab piiluda iseenda sisse.

Miks vahetada ülikond matkasaabaste vastu, mis on e-spordil ühist tavalise spordiga ja mis väljakutsetega seisab silmitsi võttepaigaotsija.

Vabakutselise kultuuritöötaja panus SKTsse on sisuliselt olematu ning karjääriredel võib osutuda illusiooniks, kuid on mõned (tingivad) märksõnad ja eeldused, mis siiski hoiavad mängu käigus.

Skandinaavias leiba teeninud Eesti Kalevipojad on juba praegu paljude oma kolleegide töökeskkonda ohutumaks muutnud. Nende kogemuse tõttu on teisenemas arusaam normaalsest töönädala pikkusest, aga ka perekondlikest rollijaotustest.

Valitsus on vahetunud ja elu sotsiaalmeedias jälle üksluiseks muutunud – see annab koos pandeemia jätkumisega laialt aega igavikuliste teemadega tegelemiseks ja inimloomuse põhjatusse olemusse süüvimiseks.