Jaanuari alguses jõudis trükist noore luuletaja ja muusikakriitiku Silvia Urgase debüütluulekogu „Siht/koht”, mille esitlusõhtu leiab aset 12. veebruaril Tartu kultuuribaaris Arhiiv.

Silvia Urgas. Foto: press

„Kuidagi juhtus nii, et luuletusi leiab sealt aastatest 2010–2015, nii et sarnaselt Tanel Padar & The Sunile võinuks ju esikteose pealkirjaks „The Greatest Hits” panna, aga eks „Siht/koht” annab ka sama vaibi,” kommenteerib Urgas oma debüüdi nimevalikut.

Raamatu kujundanud disainer Martin Veisman iseloomustab saavutatud lõpptulemust: „Silvia luulekogu kujundus peegeldab raamatu sisulist olemust, liikumist läbi aja ja mõtete. Omanäoline peitusemäng toimub pealkirjadega, mis vahepeal ujedalt plehku panevad ja siis jälle nurga tagant lugejat piiluvad. Kokku sai mõnus kaaslane, mis mahub ära nii ridiküli kui pintsakutaskusse.”

Silvia Urgas on 2014. aasta PEN International New Voices Awardi nominent ning pälvis 2012. aastal lühijutuga „Lugu Koit Toomest, millel pole Koit Toomega vähimatki pistmist” Prima Vista debüüdiauhinna Esimene Samm. Urgase proosat, luulet ja kriitikat on avaldanud Müürileht, Värske Rõhk, Postimees, kultuur.err jt. väljaanded.

Raamatu on toimetanud luuletaja Helena Läks ning välja andnud Tartu pisikirjastus(plat)vorm Elusamus, mille vedajateks sõbrad ja luuletajad Läks ja Maarja Pärtna.

„Siht/koht” esitlusõhtu algusega 19.00 toimub Arhiivi teise sünnipäeva pidustuste raames, kus pakutakse ergutuseks spetsiaalseid erikokteile, mis on nimetatud ja välja töötatud kogus leiduvate luuletuste pealkirjade ja meeleolude järgi.


Silvia Urgas

„anne”

annelinn on jumalate linn
täiuslik vaid pilvepiirilt vaadates
sümmeetriliselt komponeeritud
20. sajandi colosseum
lõuna-eesti küngaste suurteos
aga seda ainult ülalt

all sagime meie
saamata kunagi aru
millises täiuses me elame

all otsime meie valelt tänavalt
õiget majanumbrit
ja togime katkiseid uksi põlvega
ealeski nägemata annelinna kosmosest

milline imeline raiskamine
parkimisplatside ja vaibakloppimispuude embuses
tänavail mis vahetavad iga viie paneeli tagant oma nime
paneelides kus inimesed kuhjuvad üksteise peale
jõudmata kunagi päriselt tippu

milline imeliselt raisatud anne