Tähelepanu! Kommentaariumi tekstid on toimetamata ega kannata kriitikat – eks igaüks teeb oma järeldused ise!

QUE VADIS, MÜÜRILEHT?
Tähendab, mina kui muidu haritud inimesena ei saa aru, miks ma pean iga päev enda kui maksumaksja raha eest Müürilehest lugema EKA tudengite ja muidu kindla töökohata “hipsterite” maotuid heietusi kultuurist, kirjandusest, narkootikumidest ja homopropagandast? Selle viimase osas toimetus nagu ei tahakski enam oma tegelikku seisukohta varjata?! Kas tõesti kõik normaalsed teemad on maailmast otsa saanud?

Lubage tsiteerida Teid ennast: “Müürileht on eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegsete mõttevoolude häälekandja, mis töötab avatud ja mitmekesisust toetava ühiskonna heaks (sick!).” Kas “kaasaegsed mõttevoolud” on tõepoolest mandunud ainult androgüünide, transseksuaalide ja homode diktaatuuriks, millele Te ise vabatahtlikult alistute, või, vabandage väljenduse eest – tagumiku ette keerate?? Kas “mitmekesisus” on Teie meelest tõesti ainult rätipeadele ja neegritele (vabandust, mustanahalistele!) märtrioreooli loomine ja nende eluviisi ülistamine? Miks varjab Müürilehe toimetus teadlikult teaduslikult tõestatud fakti, et neegrite IQ on valge inimese omast ligi 20 punkti väiksem?

Tänud ette avaldamise eest.
Maksumaksja Marko Kordes (nimi toimetusele teadaolevalt muudetud)

AITÄH, AGA EI!
Käisin mina mõni aasta tagasi Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses passi tegemas ja sain kohe täiesti üllatavalt meeldiva teeninduse osaliseks. Alates uksest sisseastumise hetkest kuni selleni, kui teenindaja sõbralikult kaasa elades mul kolm korda allkirja uuesti lubas kirjutada, kuna ma polnud sellega rahul. Aeg on läinud edasi, aga olen ikka korduvalt kuulnud, kuidas eri inimesed sarnase meeldiva kogemuse on sealt saanud. Minu küsimus on: miks? Kui ma olen juba harjunud, et trollijuht mul nina ees ukse kinni paneb ja minema sõidab, müüja poes triipkoodi vastu lugejat peksab ja kauba seejärel lindile loobib, tuttav tänaval mulle tere ei ütle ja ilm on ka sitt, siis ma tunnen, et olen oma elus loonud juba teatava standardi ja mille piiresse sooviksin rangelt jääda. Tookord teenindusest väljudes tundsin end küll hetkeks hästi, aga muutusin siis maruvihaseks, kuna mulle tuli meelde, kuidas ma kunagi vanema hoolt olin tundnud ja aastaid enam armastust polnud kogenud – kõik see, mis oleks ilusti sügavale hinge peitu jäänud, kui ma sellesse sitasesse esindusse oma jalga tõstnud poleks. Eriti raevu läksin siis, kui taipasin, et kogu see “tere, kuidas saan aidata?” plekitakse kinni ju minu, maksumaksja taskust! Parem ehitatagu trolliuksed suuremaks, et ma väljudes ei peaks käevarrega ees olevat inimest survestama, et ta kiiremini välja läheks.

Maksumaksja Kadri-Maria Mitt

HÄBI EESTI PÄRAST!
Google on ainus sõber, kes ei valeta. Küsides temalt, mida arvata väljendist „maksumaksja raha eest“, annab ta seotud otsingutena üles sellised teemad nagu „Liisa Oviiri abikaasa“, „Liisa Oviiri kaal“, „Siiri Oviir“, „Anne Sulling“ ja „Urve Palo“. Nagu aru saan, on seega minu, maksumaksja ja tuulisel läänerannikul sündinud Eesti kodaniku rahade eest üleval peetud nelja naist, lisaks ühe abikaasat ja vannitoa- või köögikaalu. Ma pole päris kindel, miks ma sündisin, aga kui peaksin leidma ühe põhjuse inimese olemasolu õigustamiseks, oleks selleks maksude maksmine. Need mõned aastad mu elust, kui ma ei osanud kõndida, lugeda ega kirjutada, piinlesin pidevalt süütunde käes, mis tuletas mulle meelde, et ei saa ennast nimetada maksumaksjaks ja ma ei suutnud oodata, millal saaksin lõpuks esitada oma elu esimese tuludeklaratsiooni. Õnneks olen nüüdseks inimene 2.0, indiviid, kes on endale kätte võidelnud õiguse kasutada stampväljendeid nagu „Häbi Eesti pärast“ ja „Seda tehaksegi maksumaksja rahaga!“ Nii et mul on tõesti häbi ja mu süda tõmbub valust kokku, mõeldes sellele, et minu raha eest oleme ostnud kodutehnikat vähemalt ühele naisele, kes oli ju ka ise sündinud vaid selleks, et makse maksta. Kui mõned räägivad maksude optimeerimisest, hakkab mul neist alati kahju, sest sisimas olen alati otsinud võimalust makse deoptimeerida. Kõige muu pealt võib ju kokku hoida, aga kui mul on võimalus tegeleda maksumaksmisega, ei tee küll küllale liiga. Ärge palun mu raha eest ainult midagi tehke.

Maksumaksja Silvia Urgas