Augusti viimasel nädalavahetusel värvisid lasnaideelised Lasnamäel Kotka kauplusesse viiva trepi, et lisada hallile Laagna kanalile rohkem värvi. Iga mööduja ja huviline sai anda oma panuse ning värvimisprotsessis osaleda – pintsleid hoidsid käes nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Kõik fotod: Vladislav Kopõlkov

Milline on laiemas plaanis Lasnamäe linnaosa ühistegevuse võimaluste ampluaa?

Kuue kuu vältel, mil oleme Linnalaboris Lasnaidee algatusega tegelenud, oleme jõudnud katsetada kaht lähenemist, mis on mõlemad keskendunud avatud linnaruumile. Kutsusime inimesi kokku avalikule sündmusele arutama ja suhtlema („LasnaPiknik”) ning tegutsema konkreetse ja käegakatsutava eesmärgi nimel („LasnaVärvid”). Lisaks trepivärvimise aktsioonile ja piknikule on lähitulevikus plaanis algatada parimate, nutikamate, mahedamate hoovide ja rõdude-lodžade konkurss, et võimendada isikupäraseid ja uuenduslikke lahendusi ja inspireerida paneellinlasi oma väliruumi panustama. „LasnaPiknikul” alustatud kabeklubist on saamas Lasnaidee traditsiooniline harrastussport; muu hulgas oleme mõelnud ka tõsiselt vene ja eesti keele kõnelejate suhtlusõhtutele, kus sundimatus keskkonnas omavahel päevakajalisi (lasna)teemasid arutada või lihtsalt toredalt aega veeta. Ampluaa on seega väga lai, kuna Lasnaidee võrgustikku kuuluvatel inimestel on häid ideid ning lõpuks on ühistegevuste valik just aktiivsete lasnaideeliste otsustada.

Kuidas innustada kohalikke omaalgatusele ja toetada eri keeles kõnelevate inimeste suhtlust Lasnamäel?

Lasnamäe kohta kehtib mitmeid eelarvamusi, justkui elanikud oleksid passiivsed ja oma kodukoha suhtes hoolimatud. Lasnaidee avalike ürituste menu tõestas, et see pole nii – leidub väga palju särtsakaid lasnamäelasi, kel pole mitte ainult ideed, vaid ka teotahe. Puudu jääb tegutsemise julgusest ja teadmisest, millest alustada. Kõige tõhusam ja lihtsam viis selliseid inimesi innustada on luua pretsedente, näidata eeskuju (mida me „LasnaPikniku” ja „LasnaVärvide” puhul ka tegime). Lihtsate vahendite abil ja isegi väikese meeskonnaga on võimalik midagi korda saata.

Väikesed sündmused ja saavutused paistavad küll pealtnäha väga tühistena, aga inspireerivad kohalikke uutele tegudele. Mis aga puudutab kakskeelsuse teemat, siis tänu teavitustööle nii eesti kui vene keeles tulid kaasa mõlema rahvuse esindajad. Leidsime tõestust hüpoteesile, et oma elukeskkonna kvaliteedi tõstmine on väga tugev ühendav eesmärk, kus keele- või muud barjäärid ei oma tähtsust.

Kuidas Lasnaidee kogub-kajastab-võimendab kohalik(k)e häid ideid?

Esimesena alustasimegi aktiivsete kohalike ja Lasnamäest hoolivate inimeste võrgustiku moodustamisega, püüdsime saada kokku võimalikult erineva taustaga inimesi, et tekitada arvamuste paljusust. Alguses olid meeskonnas meile tuttavad inimesed, kuid ajapikku ja Lasnaidee erinevate tegevuste kaudu hakkasid meiega ühendust võtma aina uued tegusad näod. Oleme pannud mitmete arutelude käigus paika kõige aktuaalsemad teemad ja kogunud ideid, mida ja kus võiks Lasnamäel muuta. Lasnaidee kodulehe ja sotsiaalvõrgustiku kaudu püüame kõiki neid mõttealgeid jagada, ärgitame inimesi uusi lähenemisi pakkuma, kommenteerima ja arvustama. Püüame olla võimalikult avatud ja läbipaistvad.

Kas see on strateegiliselt läbi mõeldud, et liigute näiteks väiksemate ürituste juurest suuremate suunas?

Mitmeaastast strateegiat pole, pigem katsetame erinevate lähenemistega, et näha, mis üldse toimib ja mis mitte. Seega ei ole me endale väga pikaajalisi eesmärke seadnud ehk määranud kindlalt, milliseid tegevusi ellu viime või millistest kindlasti hoidume. Kuna huvigruppe on juba praegu mitmeid, siis me ei taha ühtegi ust esimese hooga kinni lüüa. Meie strateegia oli alustada väikselt, pakkuda lasnamäelastele võimalust olla spontaansed. Kindlasti tahaksime, et Lasnaidee võrgustik kasvaks, koguks enda ümber veel suurema hulga aktiivseid kohalikke ja teisi huvilisi, aga meie eesmärk ei ole kahe aasta pärast Lasnamäe päevi või festivali kureerida.

Kui kerge või raske on koostöö linnaosavalitsuse ja eraettevõtjatega (Kotka trepi puhul nt Kotka kauplusega)? Tulevad nad mõtetega kaasa?

Linnaosavalitsusega oleme palju koostööd teinud, eriti just linnamajanduse osakonnaga, mis tegeleb linnaruumiga. Oleme saanud linnaosavalitsuselt oma ideedele konstruktiivset kriitikat, tuge ja soovitusi. Samas oleme kohanud ka ükskõikset suhtumist, kui kodanikualgatust ei võeta tõsiselt või ei leita aega või põhjust pakutud ideedesse süvenemiseks.(1)

Suhtlus eraomanikega on sellega võrreldes ehk lihtsamgi. Kõige tähtsam on leida ühine kokkupuutepunkt ja huvi, mille abil üksteisele kasulik olla. Kotka kaupluse puhul meil muidugi vedas, sest haldajad olid väga koostööaltid ning siiralt huvitatud pakutud lahendusest.

Mis „LasnaVärvidest” edasi saab?

Juba algusest peale nimetasime trepivärvimise aktsiooni esimeseks episoodiks, vihjates, et tahame jätkata Lasnamäe ilmestamist ka mujal. Kindlasti ei ole eesmärk kõik kohad kireva värviga üle valada. „LasnaVärvide” idee, nagu ka kõik muud lasnaideed, ei olnud Linnalabori enda mõte, vaid kasvas välja võrgustiku kooskäimistest. Kotka trepi värvimise pakkus näiteks välja ja kavandi valmistas noor Lasnamäel elav arhitekt Jekaterina Kljutšnik, kelle ideed ülejäänud lasnaideelised toetasid. Mis saab edasi, sõltub sellest, milliseid mõtteid lasnamäelastel veel oma elukeskkonna ja väliruumi osas on välja pakkuda.


1. Linnaosa vanema Olga Ivanova seisukohta Lasnaidee kohta saab lugeda venekeelsest Delfist.