Kõik ei ole kuld, mis laigib

Sotsiaalmeedia mullis käib kaubategemine meeldimiste, südamete ning nunnude emoji-reaktsioonide valuutas. Oma päevase dopamiiniannuse tõstmiseks võetakse appi nii selfid, meemid, lapsepõlvefotod, kassid kui ka kapibaarad. Vestlustes säästavad aga aega naerunäod ja püstised pöidlad.

Käsi-faking-töö su hinge ei päästa

Ajal, mil masinad on võitnud ja keskklass saab lubada endale külluslikult asju, on käsitöö tegemas ulatuslikku taastulemist ning selle aukohale tõstmine on omandamas fetiši jooni. Heegeldatud linikutel ja lapitekikestel on minekut hoolimata sellest, kui koledad need on.

Kalju külge aheldatud Prometheus, kelle maksa käis iga päev nokkimas kotkas. Öösel kasvas maks tagasi. Foto: Wellcome Collection Attribution 4.0 International (CC BY 4.0)

Maks

Õpetlik(?) lugu sellest, mis võib juhtuda ühel kõige tavalisemal karantiiniaegsel jalutuskäigul surnuaias.

Sa oled nii vanamoodne

Vaadeldes Vintage Humanas ühe euro päeval riideesemete pärast võitlevaid pensionäre ja Sveta baari püsikaid, I could not help but wonder: kas mood on muutunud ideoloogilise mängumaana tõepoolest inklusiivsemaks?

Keegi ei räägi koeraga normaalselt

Von Krahli teatris esietendus laupäeval selle hooaja esimene omalavastus, mis jutustab nii lihtsatest asjadest, et paha hakkab, nagu kavalehes kokku võetakse. Anne Vetik käis kaemas ning kirjutas muljed üles.