Mari-Anna Milleri jaoks langes nõel esimest korda suurema rahvamassi ees plaadile 2014. aastal. Nüüdseks on ta saanud teha Tallinna pidudel sooja juba Helena Hauffile ja Eclair Fifile ning võib kindel olla, et viimasteks need suurnimed ei jää – koos kaasvõitleja ning Müürilehe ankeediski figureerinud Ellen Venega korraldavad nad peosarja Flamingo, mille eesmärk on tuua Eestimaa pinnale veelgi suurepäraseid ning maailma mastaabis tuntud nais-DJsid.

Mari-Anna Miller. Foto: Aleksander Kelpman

Debüüt: 2014. aasta suvel Kanalas, sellisel peol nagu Pööning Man. Nõela oli raske plaadile asetada, sest käsi värises, aga suu oli kõrvuni.

Muusikas oluline: Enim kõnetavad lood, mis suudavad igal kuulamisel uue emotsiooni luua.

Muusikas ebaoluline: Üleliigne või ebasobilik vokaal, cowbell.

Mida mängin: Oleneb elust ja olust, millised lood parasjagu südame on võitnud. Suure osa plaadikotist moodustavad kindlasti house ja techno, aga alati leidub ka muud, sealhulgas diskot, funk’i, souli ja hiphoppi.

Eredaimad mängumälestused: Mängisin ühel suvel sõbranna sünnipäeval EKKMi Kohviku kuuris plaate, sõbrad tantsisid esireas, päike pimestas silmi, mida veel tahta… Hommikutundidel Lekkeris tossupilve seest kostuvad kriisked teevad ka südame alt soojaks.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Õnnelikul kombel on mul mitu parimat sõpra, kellest igaühele saaks midagi erinevat mängida. Aga kui peaksin ühe valima, siis selleks oleks Orbitali „Halcyon On and On”, lihtsalt üks kõige eepilisem ja emotsionaalsem lugu ever.

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Mõnes looduskaunis kohas, mere ääres või metsas. Mäletan kunagi ammu üht Patareivi, kus tantsisin jalad liivas ja mõtlesin, et küll oleks võrratu ise teisel pool pulti olla.

Guilty pleasure: 2000ndate alguse rnb läheb alati olenemata ajast ja kohast. Duši all kuulan reeglina räppi või Rihannat.

Alt üles vaatan…: Päris mitmetele DJdele, välja võib tuua nimed Eclair Fifi, Objekt ja Avalon Emerson. Kõige rohkem rõõmu pakuvad selektorid, kes naudivad muusikat koos publikuga, muutes tantsusaali üheks suureks tervikuks, kus igal osalisel on võimalus end täielikult vabaks lasta.

Viis klassikut:
Gesloten Cirkel
Paranoid London
Jon Hopkins „Open Eye Signal”
SWV „Right Here”
Nas „Illmatic”

Viis hetkekummitajat:
Objekt „Needle & Thread”
Kadajane „NIL”
Hakim Murphy „Memory Gland”
Florian Kupfer „Post Present”
Erot „Song for Annie”

Tehnilist: Plaatide kogumist alustasin gümnaasiumis, kui sain sünnipäevaks oma elu esimese vinüüli Mount Kimbie „Crooks & Lovers”. Muusika mängimiseks tekkis julgus mitu aastat hiljem, aga ka see algas vinüülidega, ja alles hiljem tekkis grammarite kõrvale ka CDJ võimalus. Vinüülide otsimises, leidmises ja plaadikoti pakkimises on midagi ainulaadset, see on ühtaegu ärevust tekitav ja rahustav.

Lõppsõna: Rohkem loomavideoid, vähem hala.

Kuula lisaks Mari-Anna SoundCloudist.