Reedel, 20. jaanuaril kõlab Tartus Genialistide Klubis meloodiline ja nostalgiline folkrokk, sest Psühhodisko peoõhtul astub lavale Kuparilinna Soomest. Bändi eeskujud on vanad Meloodia plaadifirma heliplaadid ja California psühhedeelne rokk. Tähelepanelik kuulaja võib nende loomingus märgata ka soome 1960ndate tantsulise pop- ja estraadimuusika ning surf rock’i mõjutusi. Psühhodisko bossid Ahto Külvet ja Andreas McKeough tegid kontserdi eel juttu Kuparilinna vedaja Tuomas Paloneniga.

Kuidas sündis ansambel Kuparilinna?

Aastal 2014 hakkasin kirjutama lugusid ja eesmärgiks oli luua tõeline 60ndate pop-rokk bänd. Leidsime väärt tüüpidega teineteist ja hakkasime koos pilli mängima.

Mida teie ansambli nimi tähendab?

Meie bändiruumi lähedal oli 19. sajandil asunud müstiline Kuparilinna (soome keeles vase(st)kindlus – toim.) nime kandnud ehitis, mida ei ole enam olemas ja millest ei ole säilinud fotosid. Meie laulja Liila on öelnud, et Kuparilinnas käivad korraga viit sorti peod – kõigis neis armatsetakse, joobutakse, lauldakse ja lõpuks loobutakse, kuniks kõik algab järgmisel päeval jälle otsast peale.

Teie bändi helimaailmas kõlab näiteks 1970ndate nõukapop ja rokk, 1960ndate psühhedeelne popmuusika ning soome šlaager ja pop. Kas need muusikastiilid on juba ammu su lemmikud?

Nõukapop ja psühhedeelia küll. Soome šlaagrit ja estraadi kuulasin varem pigem passiivselt. Mulle tuli suure üllatusena, et Nõukogude Liidus tehti 70ndatel päris psühhedeelset muusikat. Näiteks Juri Morozov on psühhedeelsem kui ükski lääne artist kunagi olnud on. Eesti artistidest meeldib mulle väga näiteks Collage.

Interneti ja globaliseerumise tulemusena on Soome eri vanuses muusikafännid järjest enam leidmas raudse eesriide aegset ja selle tagust Ida-Euroopa muusikat. Kuidas sa suhtud sellesse, et teadmine antud muusikast järjest enam levib?

See on suurepärane, et need muusikalised aarded jõuavad järjest enamate inimesteni. Loodetavasti antakse neid plaate tulevikus üha enam välja ja need ei jää ainult kollektsionääride skeene siseinfoks.

Oled käinud mõned korrad nii Tallinnas kui Tartus esinemas oma varasemate koosseisudega. Reedel, 20. jaanuaril tulete Tartus Genialistide Klubi lavale. Enne ja pärast teie live’i mängivad vinüülplaate pikaaegsed Meloodia plaadifirma fännid ja psühhedeelse nõukamuusika austajad. Mida sa sellelt õhtult ootad?

Mul on suur au olla sellises seltskonnas. Ootan, et mu pea plahvatab sel õhtul rohkem kui kord, kui DJd mängivad nii suurepärast muusikat.

Lisaks ansamblile Kuparilinna astub peol üles kokku 10 DJd kahel korrusel. Õhtul saab kindlasti kuulda Meloodia plaadifirma kõige tantsulisemaid ja veidramaid lugusid Eestist, Lätist, Leedust, Usbekistanist, Venemaalt, Kasahstanist, Aserbaidžaanist jne. Lisaks mängitakse funk– ja diskolugusid Ida-Euroopast. Kavas on vanad Italo disco hitid, itaalia elektrooniline diskomuusika ning Prantsusmaa kosmosedisko – kuidas muidu, kui kohal on Soome kosmosedisko meistrid, DJd Jussi Kantonen ja Anssi Nieminen. Lisaks plaadimängimisele on arhitekt Kantonen kaasautor diskomuusika ajaloo raamatule „Saturday Night Forever: The Story of Disco”, mis kirjutatud koos Alan Jones’iga.

Lisaks, Martin Jõela ja Erki Pruul – plaadifirma Frotee asutajad, mis annab vinüülidel välja Eesti muusika seniavaldamata aardeid. Suur osa Frotee toodangust on välja müüdud ja ise nõutud haruldusteks muutunud.

Järgmine artist, Misha Panfilov on bändide Estrada Orchestra ja Centre Electronique Muusa mootor. Mishaga seotud kooslused on 2016. aastal välja andnud vähemalt 7 vinüülsinglit ja 2017. aasta alguses tuleb välja uus Estrada Orchestra täispikk plaat. Misha veab ka rahvusvaheliselt populaarset Funked Up Easti nimelist Youtube’i kanalit, mis tutvustab Ida-Euroopa muusika pärleid. Misha kaaslased DJ puldi taga on DJ Gonza – underground DJ, heli- ja valguskunstnik, ning Volodja Brodsky – Estrada Orchestra ja Centre Electronique Muusa džässpianist ja helilooja, kel käsil ka omad elektroonilise muusika projektid.

Lõpetuseks mängivad plaate Psühhodisko DJd Ahto Külvet, Andreas McKeough ja Alo Kivilo (DJ Villi). Külvet ja McKeough on sõltumatu ja veidra vinüülimuusikapoe Psühhoteek asutajad ja on juba ligi neli aastat vedanud Psühhodisko nimelist tantusõhtute sarja. Kõiki sel õhtul muusikat pakkuvaid inimesi ühendab armastus huvitava ja tihti ka veidra muusika vastu. See on seltskond, kellele kommerts ning klikkide ja allalaadimiste arv ei ole esmatähtis. Pigem soovitakse harida maailma muusikaliselt, tutvustada senikuulmatut ja nautida teineteise muusikalist seltskonda. See on muusika, mida leiab tolmustelt plaadilettidelt, täikadelt ja mida tihti ei ole muudel kandjatel peale vinüülplaadid välja antud. See ei tähenda samas, et kogu muusika on tundmatu. On palju avagardseid pärle, omaaegseid populaarseid hitte, mis unustusehõlma vajunud või lihtsalt „moest” läinud. Sellise muusika otsimine ja leidmine on omamoodi muusika-arheoloogia ja leitu jagamine tegijatele puhas rõõm.

Üritus Facebookis.