Kohutav noorus

„Noorus” vaatleb kahe eduka mehe elu lõpusirgeid Šveitsi alpides asuvas sanatooriumis. Helilooja Fredil ning lavastaja Mickil (sobivalt väärikad Michael Caine ja Harvey Keitel) on hingel hulga rohkem, kui tüüne tegevuspaik oletada lubab.

Juhan Ulfsak filmis Roukli.

Pahupidi paradiisiaed „Roukli”

Lugejale vaatevinkli seadmiseks: „Sügisball” on minu meelest parim eesti film, mis on kunagi tehtud. Tahaks kallistada iga vaatamise järel Unti ja Õunpuud ning kõiki teisi andekaid ja häid inimesi, kes suutsid tähendada kild killu haaval üles Ida-Euroopa ääreriigi elu vaikse traagika ja tragikoomika.

Kuninglik pohmakas – täpselt nagu talupoja oma

Alkohol on lahe. Alkohol on seks. Alkohol on rock’n’roll. Alkohol on armastus. Alkohol on enesekindlus. Alkohol on pidu. Ja eestlased pole sugugi ainsad, kes kogu selle lahedusega kimpus on, nagu näitab oma debüütfilmis nooruke britt Arthur Cauty.

Kuidas koomikud kino päästsid

20. sajandi alguses lapsekingades paterdanud uut meediumit ei võetud esialgu kuigi tõsiselt, iroonilisel kombel kasvas liikuvatest piltidest aga arvestatav kunstivorm just tänu koomikutele.

Poeesia ja Vikipeedia

Keskmise inimese päevast ei võta relatiivsusteooria üle mõtisklemine just suurt tükki. Kui vaadata riigi usuleigust, ei mõtle keskmine eestlane tõenäoliselt eriti palju ka jumalale. Neist mõlemaga on oma erakordse elu jooksul rohkelt maadelnud kõigi raskuste kiuste tänaseks juba 73-aastane maailmakuulus teoreetiline füüsik ja kosmoloog Stephen Hawking.

Kaader filmist

Verd, higi ja pisaraid 400 lööki minutis

„Mulle ei meeldi arusaam, et vaataja lihtsalt istub ja ootab, justkui tegelased peaksid olema tema jaoks meeldivaks tehtud. Inimesed ei ole loomupäraselt meeldivad,“ on 2014. aasta Sundancei filmifestivali suurima hiti lavastaja Damien Chazelle öelnud. Tegudes sõnadele truuks jäädes ei räägigi „Whiplash“ meeldivatest inimestest, vaid karmist konkurentsist ja dehumaniseerivast eneseületusest.

USA kino tulevikutähed: „Iga samm teekonnast on sama oluline kui iga järgmine.”

Ajakiri Variety valis äsja välja kümne lavastajat, kel tasuks 2015. aastal silm peal hoida. Nimekirja jõudis lausa neli PÖFFil linastunud filmide autorit. Nende seas Justin Benson ja Aaron Moorhead, kes kogunud pea ühehäälselt kiitvaid arvustusi oma kahe žanreidpõimiva ja konventsiooneeirava filmi eest. Andrei Liimets vestles Ameerika iseseisva kino tulevikutähtedega noore filmitegija elust, Pimedatest Öödest ning USA filmi hetkeseisust.

Millest Seidl ja ta proua küll kodus räägivad?

„Head ööd, emme” on oma jõulise perepsühholoogia juures kõike muud, kui film nõrganärvilistele. Kui ta ei püsiks suures osas nii võikalt usutavuse piiril, võiks ta lausa puhta õudusfilmi alla liigitada. Olge hoiatatud, et siia jagub äärmiselt šokeerivaid piinamiskaadreid. „Ei!” protesteeris naisterahvas minu taga kinos nii mõnegi stseeni eel ning ajal.

Rootsi lavastaja istus kaamera taga ja mõtiskles eksistentsi üle

Veneetsia filmifestivali peaauhind on olnud kiitustemäe kõrgeimaks tipuks, kuid vapustavalt pealkirjastatud „Tuvi istus oksal ja mõtles eksistentsi üle” pole siiski kindlasti kõigi tass teed. Tragikoomika Bergmaniks ristitud Anderssoni maailm on rõhutatult kõle, täis kaameid ilmeid, krüptiliselt nappe mõttevahetusi ning pikki napilt sisustatud interjöörides filmitud, kuid ülidetailselt komponeeritud stseene.

Päästmist vajav vestern

Taanlane Kristian Levring on lavastanud Metsiku Lääne loo pealkirjaga „Päästmine”. Teose tegelased on kahjuks õhukesed kui paber, mistõttu on vaatajal nende vererohkest loogulangemisest suhteliselt suva. On märgiline, et kõige huvitavam tegelane filmis on Eva Greeni keeleta Madelaine, kes sõnagi ei räägi. Oh kui mitu korda on südikas Green end keskpäraste filmide parimaks osaks mänginud.

Müürilehe filmisoovitused: PÖFF

Pidades silmas mitmekülgsust, valisime välja meie meelest parimatest parimad PÖFFil linastuvad filmid ja tegime nendegi seast veel ühe sõelumise. Linateoseid nagu „Poisipõli”, „Lindmees”, „Foxcatcher” ja „Whiplash” me siinkohal uuesti soovitama ei hakka – neid on juba kiidetud ja tasub kindlasti vaatama minna. Et kava läbi hekseldamine liiga ajamahukaks ettevõtmiseks ei kujuneks, on siin kümme filmi, millele tasub meie arvates festivalikataloogis ring ümber tõmmata.