25 tulemust otsingule Oliver Berg
Modulshtein – Timetrix (2021)
Tallinnast pärit trio Modulshtein pakub oma kolmandal täispikal digiretroga maitsestatud muusikalist kompotti.
Abraham Kenny – Eternal Life (2021)
Abraham Kenny (AKA The Diamond Blow) tutvustab end kui austraalia artisti, kes on elanud ja loonud aastaid muusikat Tallinna hüljatud kontserdisaalis ehk siis linnahallis.
Mart Soo & Florian Walter – The Golden and Other Ratios (Umland/Improtest, 2020)
Aasta oli siis 2019, kui Eesti üks tuntuim kitarrist Mart Soo salvestas Tallinnas koos Essenist pärit saksofonisti Florian Walteriga muusika, mida saab nüüd kuulda albumil „The Golden and Other Ratios”.
Wolfredt – Tides (Moment of Collapse, 2020)
Trummar Margus Voolpriidu (Pia Fraus, Jan Helsing jt) projekt Wolfredt maalib oma kolmandal pikaltmängival „Tides” laia pintsliga kärisevaid helimaastikke, tehes sealjuures sügava kummarduse postrokitraditsioonile.
Misha Panfilov & Shawn Lee – Paradise Cove (Funk Night Records, 2020)
Panfilovi soojalt elektrooniline kraut on leidnud omale Shawn Lee kujul võrratult võrdväärse kaaslase, kellega koos on ette võetud üks parajalt välja mõõdetud rännak kosmosegruuvide kaalutusse.
Vootele Ruusmaa – Requiescat in pace (2020)
Üheksa nappi pala Vootele Ruusmaalt, keda tunnen ennekõike luuletajana. Olen rahul, et nüüd ka muusikuna.
Galerii: Leida enda koht – Kukemuru Ambient
Läinud nädalavahetusel kogunesid ambient-muusika austajad Väinjärvele, festivalile Kukemuru Ambient, mis kujunes omamoodi Miyazaki filmi meenutavaks kogemuseks.
Erki Pärnoja – Leva (Erik Lindström Music, 2020)
Erki Pärnoja on praegu kahtlemata üks tähelepanuväärseimaid eesti muusikuid. Tema unise popi ja vesternliku alternatiivi kompamistele pole kodumaises skeenes lähedasi vasteid leida.
Bon Iver – i, i (Jagjaguwar, 2019)
Bon Iveri neljandat albumit tuli oodata vähem kui eelmistel kordadel – paraku jääb aga ootus õhku rippuma.
Galerii: Piiri peal – Station Narva
Pühapäeval sadas mulle ootamatult külla mu kahetine sõber Theodorus Lethe. Ta lõi köögilauale valge USB pulga ja palus mul see edastada Müürilehele. Pulga peal oli üks eklektiline tekstifail ja trobikond pilte. Usaldasin materjali Müürilehe toimetuse pädevusse.
Kevin Morby – Oh My God (Dead Oceans, 2019)
Morby on oma viiendal sooloalbumil alasti, nagu paistab ka plaadikaanelt, kus ta on seda vähemalt poolenisti.
Artishoki veerg: Kunstnik streigib
Ülemaailmse järjekindla neoliberaliseerumise tulemusena peetakse ebakindlust ja ebastabiilsust tööturul positiivseks väljakutseks, kuid vabakutselistele kunstitöötajatele tähendab see reaalsuses sotsiaalsete garantiide puudumist, kuna just nende töötasu pärineb erinevatest allikatest, mis üldiselt ei ole maksustatud.