Rahvusvaheline kinokonverents „Emerging Screen Sites/Sights”

18.–19. juunini toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Emerging Screen Sites/Sights: Cinema Culture Around the Baltic Sea 1895–1920”, mille raames käsitletakse Läänemere-äärset kinokultuuri aastatel 1895–1920, kõneldakse selle iseloomulikest joontest nii Eestis kui ka teistes Läänemere-äärsetes paikades. Ingliskeelsel konverentsil saavad sõna nii meie kui ka lähiriikide filmiajaloo asjatundjad.


18.–19. juunini toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Emerging Screen Sites/Sights: Cinema Culture Around the Baltic Sea 1895–1920”, mille raames käsitletakse Läänemere-äärset kinokultuuri aastatel 1895–1920, kõneldakse selle iseloomulikest joontest nii Eestis kui ka teistes Läänemere-äärsetes paikades. Ingliskeelsel konverentsil saavad sõna nii meie kui ka lähiriikide filmiajaloo asjatundjad.

Vaade ehitusplatsile. Kino Grand Marina ehitus

Vaade ehitusplatsile. Kino Grand Marina ehitus

Habemega naised, jõumehed, akrobaadid ja liikuvad pildid olid 19.–20. sajandi vahetusel tavapärane meelelahutus. Teekond, mille vältel kujunes filmikunst tänapäevases mõistes, mahtus vahemikku 1895–1920. Paarikümne aastaga lisandusid inimeste teadvusesse kuulsust kogunud show-meeste kõrval ka filminäitlejad. See oli katsetuste ja uue meediumi küpsemise aeg. Sellesse perioodi jääb esimeste Läänemere maade paikkondlike filmide sünd ja ülevaatlike kroonikapalade toodang. Laiema ülevaate sellest, millisesse ruumi film sündis, annavad konverentsil läti taustaga, kuid hetkel Chicago ülikooli õppejõud, filmiteadlane ja -ajaloolane Yuri Tsivian („Early Russian Cinema and Its Cultural Reception of Soviet Cinema”), kunstikriitik Alo Paistik („A Brief Detour Into the Discourses of Art in Early Cinema”) ja kunstiteadlane ja semiootik Virve Sarapik („On the Film Reception in Estonia in the Early 20th Century”).

Kinohoonetest ja nende programmivalikutest räägivad konverentsil põhjalikumalt Karen Jagodin („The Cinema Architecture in the First Decade of the 20th Century”) ja Karl Taul („Film Programs in Cinemas In-between 1895–1920”). Rahvusvaheline konverents pakub head võimalust leida võrdlusainest, mida tehti lähikonnas ja mujal maailmas meiega samaaegselt – millised linateosed jooksid kinodes ajal, mil linastusid eesti filmid, ja milline taustsüsteem neid saatis.

Konverentsi korraldajateks on Eesti Filmi Instituut, Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseum, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Kinoliit ja Balti Filmi- ja Meediakool.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Maailma tähtsaimal animafilmifestivalil linastub enam kui kuus tundi Eesti nukufilme
Kaader animafilmist „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu”
,
2 min

Maailma tähtsaimal animafilmifestivalil linastub enam kui kuus tundi Eesti nukufilme

Täna algaval maailma suurimal animafilmifestivalil Annecys Prantusmaal linastub sel aastal 23 Nukufilmi stuudios toodetud filmi.
Veiko Õunpuu plaanib uue mängufilmi võtetega alustada juulis
Veiko Õunpuu. Photo by Pilleli Läets
,
1 min

Veiko Õunpuu plaanib uue mängufilmi võtetega alustada juulis

Juulis algavad Saaremaal uue mängufilmi „Roukli” võtted. Filmi režissöör on Veiko Õunpuu, filmis mängivad Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak, Meelis Rämmeld, Lauri Lagle, Eva Klemets ja Peeter Raudsepp. Esmakordselt Eestis kogutakse kogu filmivõteteks vajalik eelarve ühisrahastusplatvormi Hooandja abil.
„Eesti loodus: Alam-Pedja” tõi autor Remek Meelele taas parima operaatori preemia
Alam-Pedja looduskaitseala.
,
1 min

„Eesti loodus: Alam-Pedja” tõi autor Remek Meelele taas parima operaatori preemia

Eelmisel nädalal toimus Venemaal Hantõ-Mansiiskis rahvusvaheline festival Päästa ja Hoida (Спасти и сохранить), kus Remek Meel võitis parima operaatori preemia loodusfilmiga „Eesti loodus: Alam-Pedja”. See on Meelel sama filmi eest teine sarnane tunnustus.…
Müürileht