Müürileht

Kuidas panna looduse hääl kõlama poliitikas, kus ükski kandidaat ei esinda veel otseselt keskkonna ehk puude, lindude ja konnade huve?

Töö on lahutamatult seotud ökoloogilise katastroofiga: mõne inimese töö on keskkonna saastamist tagant tõugata, töökohtade kaudu saab õigustada sotsiaalsete muutuste võimatust, kuid töö olemuse muutumine on tulevikus ka üks uue ühiskonnakorralduse aluseid.

Madis Vasseri sulest ilmus Müürilehes pikk kirjutis sellest, mida Fermi Energia tema arvates teeb ja plaanib. Kuna artiklis oli esitatud ridamisi valeväiteid, süüdistusi ja eksitavat või mujal juba ümber lükatud infot, ei pääse me selgitustööst ja oponendi vigade parandusest.

Sõdade, majanduskõverate ja katkestuste rida on kujundanud pealinnast omalaadse arhitektuurismuuti, kus enamasti puuduvad suured tervikud, ja otsustamine, mis vääriks mitmekesisuse virvarris säilitamist, võib olla kaunis keeruline.

Kas Eesti vajab tuumajaama ning sellega paratamatult kaasnevat mitmekülgset tuuma-jama? Kas selles diskussioonis saab usaldada ühe poolena väikest eraettevõtet, kelle peamiseks kommunikatsioonitaktikaks on olnud seni pooltõed?

Eri riikide linnauurijaid ühendav agentuur SPIN Unit on keskendunud selliste ruumiandmete kogumisele ja analüüsimisele, mis toetaksid mitmekesist inimnäolist linnaplaneerimist.

Praegu on planeedi kaitsmine moes ja rohepirukale pretendeerivad nii klassikalised aktivistid, tugitoolirohelised, eesrindlikud ettevõtjad, pangad, kogukonnad kui ka valitsused. Maailm on täitunud rohevisioonide ja aina ambitsioonikamate kliimaeesmärkidega, aga koostöö eri tüüpi roheliste vahel ei suju.

Silvia Lotman ja Mariliis Haljasorg Eestimaa Looduse Fondist teevad ülevaate 5 aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimaleppe eesmärkidest ning vaatlevad, millised muutused on selle ajaga toimunud nii Eestis kui ka maailma mastaabis.

Vajame üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas inimesi, kes suudaksid säilitada kainet pilku. Siin on mõned näpunäited ja soovitused neile, kellele keskkonnauudiste lugemine põhjustab pidevalt rahutust.

Miks inimesed panevad oma kappi just selliseid asju, nagu nad panevad? Kui tihti uusi asukaid kappi – ja kapist välja – kolib? Kuidas asjad kapis aja jooksul oma nägu ja tegu muudavad? Oma riidekapi ust paotavad bändi The Boondocks liikmed Romet Mägar ja Villem Sarapuu.

Võidujooksus sotsiaalselt kiireneva ajaga kipume me unustama üksinduse olulisust. Ka linnaruumi luues tasuks jätta kogukondlike paikade kõrval ruumi kohtadele, kus olla omaette.

Parandamiskogukonnad, modulaarsed tooted, hüperkulutamine. Kujutame nende kolme märksõna varal korraks ette tulevikustsenaariumit, kus kaaskodanike silmis on ihaldusväärne tarbeesemete „lõpuni” kasutamine.