Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Nädalavahetusel, 8.–9. septembril toimus Riia kunstikeskuses kim? etenduskunstide öö „Hydrogen Night 2018”, mille raames saadeti endisesse Riia kesklinna tehasehoonesse ka Eesti oma uuema põlvkonna kunstiekipaaž.
Intsikurmu festival on liikumas lähemale puberteedieale ning seisab silmitsi iga kasvava festivali argimuredega.
End esmakordselt Kultuurikatla pargi alale laiali laotanud linnafestival Sweet Spot lubas seekord telgi koju jätta ning nautida kõrvuti nii underground’i kui ka maailmakuulsaid nimesid.
Hiiumaal toimuv festival Kalana Saund on maiuspalaks melomaanidele ja koduks artistidele, kes korvavad väiksema klikkide ja jälgijate arvu omanäolisusega.
Teistkordselt Orissaares Illiku laiul toimunud festivali I Land Sound populaarsus oli aastaga kasvanud sedavõrd, et mõned piletita jäänud võtsid üritusele pääsemiseks kasutusele ka äärmuslikumaid meetmeid. Siiski polnud vaja keskkonnasõbraliku festivali neljandalgi päeval inimkonna pärast piinlikkust tunda.
Eile, 17. mail algas Tartu Uues Teatris Ulmefestival Monsieur Valdemari avarituaaliga. Festivali korraldab rühmitus ;paranoia publishing koos TUTiga, et avardada ulmevaldkonna mõistmist. Programmi on valitud vähetuntud kuid märgilised teosed ja autorid meie kultuuriruumi erinevatest kihtidest.
Kohalik performance-grupp Non Grata osales Open Space Berlin Performunioni kutsel Berliini eri linnaosades toimuval suurel 1. maile pühendatud MyFest festivalil, mida külastas üle miljoni inimese.
Eilsel Tartu2024 visioonipäeval ERM-is otsiti Tartu ja Lõuna-Eesti mojo’t. Sel ajal, kui laval räägiti Tartust kui Euroopa üliõpilaspealinnast, väikeste raamatupoodide hääbumisest ning uuest muutuste narratiivist, käis Müürileht publiku seas uurimas, milline võiks Tartu olla aastal 2024.
00ndad olid Tartus metsikud. Kui 90ndad andsid alternatiivsele klubikultuurile stardipaugu ning sel dekaadil pandi nurgakivi pea igast Tartu varasema ööelu vestlusest läbisilkavale, endisesse gaasivarjendisse ehitatud klubile Varjend, siis 00ndatel tabas Tartut tõeline subkultuurikantside buum.
Kongo küla Põhja-Ghanas on umbes Elva-suurune asula, mille elanike jaoks on valge Lääne inimene ja eestlane suuresti kattuvad mõisted. Eesti organisatsiooni Mondo vahendatud vabatahtlikud eesti ämmaemandad, õed, disainerid ja õpetajad on tegutsenud külas alates 2009. aastast.
Flo Kasearu majamuuseumlik tegevuskunstituur New Yorgi Eesti Majas avas asutuse kui eksootilise ajakapsli nii liikmeskonnale kui ka neile, kes tavaliselt külaliste hulgast välja arvatakse.
Eelmisel nädalavahetusel toimus Riias 15. korda eksperimentaalsele muusika keskendunud festival Skaņu Mežs, mille programmi vundament oli üles ehitatud nüüdisklassikale, techno’le, noise’ile, hiphopile ja muule, mis nende helide üle ja ümber jääb.
