Müürileht

Donald Trump olevat president, keda ühiskond väärib. Niisamuti on pick-up artist’id ehk sebimiskunstnikud sellesama ühiskonna vili, mitte lihtsalt kari perverte.

Kuna soo- ja seksuaalvähemuste ajalood kipuvad jääma teiste lugude varju, tähistame veebruaris LGBT+ ajalookuud.

Pornost on saanud kõigile igal ajal kättesaadav supernormaalne stiimul – peibutis, mis mõjub meie kõige põhilisematele instinktidele, ent millest ei ole nende instinktide rahuldamisel tegelikult mingit kasu, kirjutab Paavo Piik Vikerkaares.

Lavastust „Ei tao” ette valmistades pidasid näitleja Sander Rebane ja lavastaja Paavo Piik nn pornopaastu. Selle käigus dokumenteeriti oma kogemusi ning mõtestati seda, mis üldse on seksuaalsus. Kust see tuleb? Kuidas pornost loobumine seda muudab? Tekstid, mis lavastusse ei mahtunud, jõuavad nüüd Müürilehte. Ühesõnaga, peatükid kõrbeperioodist, Sandri ülestähendused.

Müürilehe pornokomisjon on välja valinud mitte küll ammendava, aga vähemalt otsa kätte andva nimekirja režissööridest ja veebilehtedest, kelle-mille filmides teevad näitlejad ainult seda, mida nad tahavad teha, ning ekraanil ei ole kõndivad stereotüübid, vaid inimesed, kellega on võimalik suhestuda. Sekka muidugi täiesti pööraseid karaktereid ja ulmelisi keskkondi.

Vanade eestlaste intiimelu poeetilised kujutised, mis ootavad avastamist rahvaluulearhiivis, võivad oma otsekohesuse ja pornograafilise alatooniga isegi hüperseksuaalse 21. sajandi inimese ära ehmatada.

Geimeeste lantimisharjumused seisust ei küsi, tuues suurlinnas ühise eesmärgi nimel kokku saksa investeerimispankuri ja süüria põgeniku, ent harva areneb kohtumine vaid seksist kaugemale.

Suur osa meie ühiskondlikest tabudest ja arvamustest seksi ja pereplaneerimise ümber pärinevad ideoloogilistest käskudest-keeldudest Nõukogude Liidus.

Pornorevolutsioon on alanud ning selle eestvedajaks ei ole keegi muu kui feministid, kes on olemasoleva kahtlase kraami kirumise asemel ise kaamera haaranud ja hakanud tegema paremat pornot, mis pakub naudingut nii kehale kui ka vaimule.

Erika Lust on üks tuntumaid nüüdisaja filmitegijaid, keda erootilise kino austajad tunnevad. Tema produktsioonifirma Barcelonas teeb vaatajate saadetud fantaasialugude põhjal lühifilme, kus näidatakse seksi kõigi osapoolte jaoks mõnusa toiminguna, mida pole piinlik vaadata.

Müürileht käis Berliinis usutlemas sealseid alternatiivse porno tegijaid, et teada saada, mis on feministlik porno, ning sattus nii staarrežissööri Erika Lusti kui nišifilmitegija Marit Östbergi seanssidele. Feministlik porno tähendab seksi inimlikkuse mõistmist.