Müürileht

Alveri debüüdipreemia laureaadi Helen Kallaste luulekogu „Kogutud hetked” tõusis tänavusest valikust säravalt esile. Žüriiliige Brita Melts kommenteerib otsust ning heidab ühtlasi subjektiivse pilgu möödunud aasta debüüdisaagile.

„Hullunud Tartu” kõlab kui lubadus, et interdistsiplinaarse festivali ajal on Tartu linn see, kus valitseb vaba ja loov energia ning lõhutakse võimalikud piirid ja müürid meie peas.

19. detsembril kell seitse õhtul esitletakse Tartus Trükimuuseumis (Kastani 38) koos Värske Rõhu 36. numbrit ja Sveta Grigorjeva luulekogu „Kes kardab Sveta Grigorjevat?”.

SIMON CRITCHLEY: Fragmentide ansambel võib käsitleda potentsiaalselt lõpmatul hulgal teemasid, mis ei pea omama mingit omavahelist nõusolekut ega konstitueerima mis tahes koherentset argumenti peale selle, et nad annavad lihtsalt tunnistust mõtete lakkamatust vaheldumisest ja eristumisest.

Müürilehe värskes lehenumbris ilmunud Mihkel Kaevatsi luuletekstid on jõudnud ka e-avarustesse. Lisaks loeb Mihkel oma luulet podcastis „Kuula luuletajat”, mille salvestus pärineb Hullunud Tartu festivalilt.

Indrek Lõbusa debüütkogu räägib kirjade kaudu lihtsatest väärtustest.

8.–9. novembrini toimus Tartus järjekorras neljas interdistsiplinaarne ja rahvusvaheline Hullunud Tartu festival, mis põimis kirjandust, muusikat, teatrit ja kujutavat kunsti.

Tartu Ülikooli ning Rahvusraamatukogu koostöös toimub loengusari „Google’ist ei piisa!”. 21. novembril pidasid rahvusraamatukogu näitusesaalis loengu Tartu Ülikooli professor Arne Merilai ning lektor Mart Velsker. Lisaks näitasid kirjandustudengid, kuidas ühe teksti puhul rakendada mitmuslikku tekstianalüüsi.

Eile kuulutati Tartus välja tänavune Betti Alveri debüüdipreemia laureaat, kelleks sai Helen Kallaste luulekoguga „Kogutud hetked” (Verb, 2012).

Paabeli Torni auhinna võitis Riina Hanso Norra lastekirjaniku Maria Parri raamatu „Vilgukivioru Tonje” tõlkimise eest.Rein...

„Sinu kord. Kümme lugu lenduritest ja lendamisest” („Over To You: Ten Stories of Flyers and Flying”, 1946) ehk kümme lühijuttu pilootidest ja lendamisest on kirjutatud sõdurile omase lihtsa keelekasutusega – ülevoolavat poeetikat ei leia siit kuskilt.

Rännak Mihkel Kaevatsi neljanda luulekogu maastikel.