Müürileht

8. märtsist kuni 11. maini toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala üliõpilaste, magistrantide ja vilistlaste rauast ehete ja objektide näitus „TUNGraud”.

Meeleline reisikiri 13. septembrist 30. oktoobrini Londonis vanas Selfridge’i hotellis toimunud kaasaegse kunsti instituudi (ICA) korraldatud näituselt „Teekond läbi Londoni subkultuuride 1980. aastatest tänapäevani”.

Tartu Kunstimuuseum alustab mahuka arhiiviprojektiga, mille eesmärk on viimase veerandsajandi jooksul linna kunstnike ja kunstieluga seotud pildilise, tekstilise ja suulise arhiivi kokkukogumine, selle organiseerimine, läbitöötamine ning võimalikult suurel määral kättesaadavaks tegemine.

EKA G Eesti Kunstiakadeemia juures ja Y galerii Tartu Ülikooli osana, on jõudnud mõlemad punkti, kus vanades ruumides jätkamine pole võimalik. Uurisime EKA G endiselt galeristilt ja nüüdselt Kondase Keskuse juhatajalt Gregor Taulilt, Y galerii projektijuhilt Kaisa Eichelt ja Y galerii programmi kuraatorilt Tanel Randerilt tulevikuplaanide, seisukohtade ja ootuste kohta.

13. veebruaril avati Tallinnas Vaal galeriis Jaan Elkeni kureeritud näitus „Tiiu Lind 2”, kus osalevad Tartu Ülikooli maaliosakonna taustaga noored kunstnikud Tanel Tolsting, Matthias Sildnik, Edgar Tedresaar ja Tiiu Lind.

Kui ma plaanisin mõnda aega tagasi oma great escape’i Eestist, oli kohavaliku kriteeriumite seas muu hulgas järgmine nõue: tegemist peab olema nii suure linnaga, et mul puuduksid võimalused seal ise midagi korraldama hakata.

4.–15. veebruarini on Draakoni galeriis avatud 2013. aasta noore kunstniku preemia laureaadi Marianne Jõgi isikunäitus „Kuuldamatud 2: ainesest sõltumatu side”.

Konverents „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus”, mis leiab aset Tallinnas 30. maist kuni 1. juunini 2014, ootab ettepanekuid 20-minutilise ettekande esitamiseks.

Teisipäeval, 4. veebruaril kell 17.00 avab Marianne Jõgi Draakoni galeriis isikunäituse „Kuuldamatud 2: Ainesest sõltumatu side”.

Tartu Kunstimuuseumis foto- ja videokogu hoidjana töötav Peeter Talvistu läheneb muuseumiga seotud problemaatikale läbi selle direktori Rael Arteli kuraatorinäituse „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”.

Milline turbulents! Meie tasapisi „normaliseerumise” suunas loksunud kunstivälja raputavad jälle avalikud pöördumised, positsioonivõtud ja tulised vaidlused (mis enamasti leiavad küll aset Facebookis, aga ekraan võib ka väga tuliseks minna!).

Ligi 40 Eesti kunstiväljal aktiivselt tegutsevat kunstiprofessionaali toetavad Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteli tegevust ja tunnustavad tema kuraatoritööd viidates, et ta on üks väheseid kuraatoreid Eestis, kelle näitused jälgivad läbivalt tänapäevaseid näituspoliitika häid tavasid nagu erinevate sõnumite kooskõla, mitmekesisus ja avatus nii arvamuste, kultuuride, identiteetide kui esteetiliste platvormide osas. Loe täismahus toetuskirja siit.