Müürileht

„Sada luuletust, sada luuletajat” („Hyakunin isshu”) on väike luuleantoloogia, mille koostas tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162-1241) 13. sajandi alguses. Raamatu on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik.

Täna, 24. veebruaril algusega kell 13.00 toimub Tartu Elektriteatris „Living Architectures” linastus: 6-tunnine maratoni vormis näidatav dokumentaalfimide sari arhitektuuri tippteoste suhtest argieluga.

Ülevaade käesoleva aasta filmifestivalidest, mis meil või (peaaegu) naaberriikides aset leiavad. Valisime välja lahedaimad, mõned on nišikad, mõned animatsiooniteemalised, mõned juba väga tuntud, aga siiski hoomatava suuruse ja piletihinnaga. Ja mis peamine: need festivalid on kõik piisavalt lähedal, et sinna ka päriselt minna!

Meeleline reisikiri 13. septembrist 30. oktoobrini Londonis vanas Selfridge’i hotellis toimunud kaasaegse kunsti instituudi (ICA) korraldatud näituselt „Teekond läbi Londoni subkultuuride 1980. aastatest tänapäevani”.

Peter Sragher, üks veebruaris Rumeenias ilmuva tänapäeva eesti luule antoloogia toimetajatest ning Hullunud Tartu festivali värvikamatest väliskülalistest, kirjutab ja tõlgib mitmes keeles, kuid on luuletajana sellele vaatamata peamiselt vaikuseusku.

R.A.A.A.M.-i egiidi all esietendub 22. märtsil kell 19.00 Vene Teatri väikses saalis Hristo Boychevi „Fenomen”. Esimest korda astub monolavastuses üles Mait Malmsten (Eesti Draamateater). Lavastaja on Madis Kalmet.

4.–8. juunil 2014 leiab Tsiistres aset esimene soome-ugri filmifestival ehk FUFF (Fenno-Ugric Film Festival). FUFF on lühifilmide festival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängu- ja eksperimentaalfilmide vastu, mille autoreiks on soome-ugri filmitegijad või mis käsitlevad soome-ugri teemasid.

Eile, 19. veebruaril kuulutati pidulikult välja 2013. aasta parim reisiraamat. Tiitli pälvis Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Janika Kronbergi esseedekogumik „Rännud kuue teejuhiga”. Varasemad laureaadid on kirjanikud Viivi Luik, Mart Kivastik, Roy Strider, Aime Hansen ja Vahur Afanasjev.

Tartu Kunstimuuseum alustab mahuka arhiiviprojektiga, mille eesmärk on viimase veerandsajandi jooksul linna kunstnike ja kunstieluga seotud pildilise, tekstilise ja suulise arhiivi kokkukogumine, selle organiseerimine, läbitöötamine ning võimalikult suurel määral kättesaadavaks tegemine.

7. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Ingomar Vihmari lavastus „Zebra”. Näidendi autor on Martin Algus, mängivad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Ingomar Vihmar.

Kriitika funktsioonidest ja nende täitmisel tekkivatest probleemidest on viimaste aastate jooksul palju räägitud, märgatavalt vähem on pööratud tähelepanu arvustuste autorile – kriitikule. Näib, et kultuuriajakirjanduses toimunud raputuste tagajärjel on arvustuste tagant uuesti autor paistma hakanud.

EKA G Eesti Kunstiakadeemia juures ja Y galerii Tartu Ülikooli osana, on jõudnud mõlemad punkti, kus vanades ruumides jätkamine pole võimalik. Uurisime EKA G endiselt galeristilt ja nüüdselt Kondase Keskuse juhatajalt Gregor Taulilt, Y galerii projektijuhilt Kaisa Eichelt ja Y galerii programmi kuraatorilt Tanel Randerilt tulevikuplaanide, seisukohtade ja ootuste kohta.