Müürileht

Linnahalli näitus „Kaduvik” meelitab mälukihte ja nende hääbumist surkima.

Janika Läänemetsa juulikuu tekstid jutustavad rekordkuumadest suvedest, ohvritulest ja vihma mälust.

Materiaalse jätkusuutlikkuse, aegluse ja vähenemise poole pürgimine, mis on lugematute näituste, installatsioonide ja konverentside fookuses, toimub vaimse jätkusuutlikkuse arvelt ja jätkuvalt intensiivse projektielu kõrvalt. Samas on küsitav, kas väljakujunenud kultuuriformaadid viivad käegakatsutavate muutusteni. Ühe läbipõlenu mõtted.

Kauaoodatud suvi on taas meie õuele sõudnud, võib-olla esmapilgul isegi suurema n-ö pauguga, kui loota/karta võis, seega on päevakorrale kerkinud taas kolm igipõlist suvemuret: 1) palav!, 2) sääsed! ja 3) mida ometi järgmiseks lugeda!?

70. ja 80. aastail sündinute põlvkonna nostalgia on kahtlemata teistsugune, kui oli nende vanematel (kuigi, millest see tuleb?), aga erinevusi leidub ka põlvkonna sees. Vaatleme küsimust Tõnis Saadoja urbanistlike nostalgiamaalide vs. Lilli Luugi novellide ruraalse düstoopiarägu näitel.

Gooti subkultuuri seostatakse nii kalmistute, nahkhiirte, tumeda meigi kui ka kurva muusikaga. Ometi on levinud ütlus, et nn päris goodid end selle nimega kutsuda ei armastagi. Kus on selle subkultuuri juured, millised selle ajatud klišeed ja kuidas on see aja jooksul muutunud?

Tartu väljapanek avab pimetähni taha peitu jäävat loomemaailma ja tonksab vaatajat kaasa mõtlema.

Inimestest, kes ütlevad vanglast välja saades „näeme”, mitte „head aega”.

Bohdana Korohod külastas EKA kaasaegse kunsti magistrantide näitust Karepal ja leidis eest ruumi, mis sissetoodud kunstist üle käis.

Disaini on nülitud, pakendatud ja surutud kindlatesse piiridesse, kuhu see tegelikult kuuluma ei peaks. Pilk disainiideoloogia ajalukku aitab piire uuesti avastada.

2023. aasta noore kunstniku preemia laureaat avab pikseldatud mängumaailmas depressiooniga võitleva noore mehe ühtaegu keerulisi ja banaalseid dilemmasid.

4. juulil asuvad üheksa modelli Tallinna lennujaamast 100-kilomeetrisele teekonnale Pariisi külla Lääne-Virumaal, mis kulmineerub 8. juulil lõppvaatusega Pariisi küla ratsamaneežis. Mania Grandiosa idee taga seisavad moekunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard, kes rääkisid, mis tõukas neid looma maailma pikimat moelava.