Müürileht

Liis Ringi värske üllitis hakkab kõrva õhulise õrnuse ja kihilise hõrkusega, isegi teatava viirastuslikkusega.

Küll on hea, et lõpuks ometi on järjest enam hakatud nüüdis- ja süvamuusikat harjumuspärastest viksidest ja viisakatest kontserdisaalidest välja tooma. Sestap tulebki kohe alustuseks teha kummardus ERSO kontserdisarjale „Audiospaa”, mis viib kuulajaid hilisõhtustele rännakutele mitte ainult muusika, vaid ka kohavaliku mõttes.

Kes on need inimesed, kes end vaimude tunnil tööle sätivad, käe otsas 30-kilone plaadikohver või taskus mälupulk? Kellele kuuluvad need higised näpud, millel on nuppe keerates üks ja ainus missioon: pakkida ruumitäis inimesi öisesse laeva, mida dopamiinikärestikku mööda ülesvoolu juhtida.

Järgmisel teisipäeval, 17. oktoobril toimub Alexela kontserdimajas kaasaegse klassikalise ja elektroonilise muusika hinnatud kujundaja Nils Frahmi kontsert. Õhtu juhatab sisse ERSO „Audiospaa” erikava tšellisti Theodor Singi ja elektronmuusiku Tammo Sumera esituses. Uurisime Theodor Singilt, milline on tema esinemisfilosoofia ning suhe Frahmi loominguga.

Sel reedel, 13. oktoobril toimub HALLis Beats From The Vault, kus astub live’iga üles esmakordselt Eestis esinev Templər. Tegemist on Thomas Chalandoni sooloprojektiga, kes teeb kaasa ka duodes Imperial Black Unit ja ATT Corp. Tema eesmärk on pakkuda rütmilise müraga immutatud karmi techno’t ning aeglaseid ja hõõrduvaid helisid, kasutades segu tänapäevastest instrumentidest ja vana kooli industrial’i vahenditest.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord läheme külla oktoobris 12. sünnipäeva tähistava plaadipoe Biit asutajale Madis Nestorile.

Peosari Helios, mille suunaks on avastada ja tutvustada põnevat, uudishimulikku ja kompromissitut elektroonilist tantsumuusikat, peab oktoobris oma teist sünnipäeva. Tähtpäeva puhul kutsusime DJ-ankeeti täitma ja miksi salvestama koos Tanel Mütiga Heliost vedava Arto.

Kui võtta Siemens Nokia väljalase „Ebarealju” lühidalt kokku, saaks öelda vaid, et see on kaheksateist minutit puhast pulli.

Võimalik, et kõik ei tea seda veel või on selle vahepeal ära unustanud: eesti popmuusikas ei pea tegema seda, mida teised ees teevad.

Judith Partsi esimene sooloalbum on õhuline ja sensuaalne, isegi nõiduslik.

Hoolimata progressiivsetest muutustest muusikatööstuse tagatubades peavad naised pistma endiselt rinda traditsiooniliste soorollide stigmadega.

Bassimuusika renessansist on viimasel ajal palju räägitud ja Dima Disk tõestab oma EPga ilmekalt, et reivimuusika eilne on praegu aktuaalsem kui kunagi varem.