Müürileht

Wrupk Urei debüüt, kaua kaunikene „Kõik saab korda”, oli juba isegi vahva eklektiline tükk, aga...

Võid olla sündinud Nõukogude Liidus ja Kohtla-Järvel, aga kui oled kasvanud muusikasse, siis võid ehitada endale sellest tiivulise sõiduki, mis tuiskab Monte Carlost Riosse ja Friscost St. Tropezi.

Kahemehekollektiiv rasKatarsis (Urmo Mets ja Lauri Eltermaa) tähistas albumi ilmumist kiiduväärt moel: lisaks installatsioonile ja...

Juba tänavuselt Schillingu kogumikult hakkas Brooklyni krišnaõekeste duo Prince Rama mulle kõrva, aga festivalile ma...

Hommikul ärkan ja püüan kahe hoole ja armastusega valmistatud, pealtnäha tavalise võileiva söömise juures meenutada...

On Samuil Maršaki muinasjutt „Kaksteist kuud” ja on Lukidi uus album „Lonely at the Top”....

Kas keegi on täpsemalt aru saanud, mis seal Paides toimub, et see linn nii paljudel...

„Ibipaio” on saanud ühe sügise jooksul Kago kõige tuntumaks plaadiks, teda on näha-kuulda ka väljaspool seda väikest seltskonda, kelle elu kulgebki psühhedeelsete kodulindistuste hubases meeleolus.

Mitte lihtsalt ekstra-cool’i välimuse, vaid ka oma lavalise raevu ja energilisuse poolest ei ole The Gaslamp Killeril võrdväärset vastast.

See oli päris ootamatu, kui kolm aastat tagasi noormees Marten Eesti superstaarisaadet vaieldamatult parima ja samas julge lugudevalikuga kirgastas.

Elektro-rokki viljeleva staažika bändi Opium Flirt ninamees Ervin Trofimov on käima lükanud uue, Candy Empire nimelise muusikaprojekti, mille vastväljaantud debüütalbum tuletab mulle oma mesimagusa saundiga meelde keskkooliaega, kui mu kõrvatoidus sisaldusid peamiselt Moldy Peaches, April March, Blondie, Portishead, Broadcast ja kõik see, mis mulle Lai 10 asunud Kati ja Mammu vintage-poes kõrva hakkas ja mille ühiseks nimetajaks võis lugeda ennekõike sensuaalset naisvokaali.