Müürileht

Pianisti ja helilooja Madis Muuli autoriprojekti LUUM „The Guide” on tüüne kõlaga džässmuusika plaat, mis on kompromissitu ning eksperimenteerib akustilise ja elektroonilise helipildi vahel.

Ave Vellesalu ja Helen Västriku teine album on kena küll, aga võtab end veidi liiga tõsiselt.

Punkentsefaliit on anti-establishment, see on fakt. Mida aeg edasi, seda vähem peavad nad aga selleks, et punk olla, raiskama aega kehaliste funktsioonide üksikasjalikele kirjeldustele või põhjendamatule ropendamisele.

Kuigi ennatlikult näis, et pandeemiale viitava pealkirjaga album kätkeb endas viimaste aastate kurblikku meeleolu, on efekt vastupidine.

Värske Eesti plaadifirma Halal debüütkogumik leiab justkui muuseas IDMi ja karmi astumisega techno ühisosa ja mängib selle lummavalt välja.

Sügavama elektroonilise tantsumuusika leibel Processed tähistab enda kümnendat aastapäeva järjekorras üheksanda reliisiga, milleks on eri artistide loominguga kogumik ja millel leidub mitmeid viiteid plaadifirma minevikule.

Lühialbumi nimilugu kõneleb Pärnoja perekonna teekonnast, „[…] kus jõe ühel kaldal [on] õde, teisel vend, kes küll teineteist mäletavad, aga enam ei kuule, ei tunne ega mõista…”

Oumeen on ühemehebänd, mida teeb rohkem kunstnikuna tuntud Timo Tiivas. Ei tea küll, kauaks see nii jääb, sest Oumeeni muusika on liiga catchy, et olla vaid kõrvaltegelase rollis.

Mäo ristmikule istuksid kui valatult suunaviidad New York – Chicago – L.A., et teha kaasa üks muusikaline rännak Süda-Eestis pesitseva Tanel Matsaluga.

Eksperimentaal- ja müramuusika võib esimesel kuulamisel pelutada, kogumikalbumi „Vahelüli” vaheldusrikas kollaaž on aga algajale kõrvale hea sissejuhatus.

EiKi uut albumit sobib kenasti iseloomustama just selle pealkiri. Selline vinelooris helimaastik ja teisalt nagu pehmissoe vaip, millesse end ses lõpmatus laupäeva hommikus kulgedes olesklema keerata.

Viiel laulul, mis moodustavad plaadi „lõhki ja läbi”, on tunda nii The Cure’i stiilis gooti melanhooliat kui ka pungi vihasemat, rahutumat energiat.