Müürileht

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.

Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest.

TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik!

Pikas ajaloolises plaanis pole kõik ümberringi sündiv kuigi eriline. See kõik tuleb ja läheb jälle, võtab uue kuju ja ilmub justkui eikusagilt, kaob sama kiirelt, kui tuli, jääb talveunne, ärkab taas.

2022. issanda aasta hakkab otsi kokku tõmbama, mis on teatavasti alati hea ettekääne igasugusteks kokkuvõteteks. Nii vaatame meiegi, mis artikleid loeti Müürilehe veebist lõppeval aastal kõige suurema huviga. Järgneb aasta esikümme.

Iga kuju püstitatakse vist selleks, et see tooks möödakäijale midagi mõttesse. Küllap on nii ka Konstantin Pätsi skulptuuriga, mis on Tallinnas juba paar kuud vaatamiseks väljas olnud. Ometi toob see mõttesse peamiselt ikka küsimuse, miks ja kellele seda õieti vaja on.

Sellest, miks me teeme asju, mis ei ole meile head, kui paratamatu on Eesti alkoholikultuur, miks on lihtsam karjaga ühte sammu käia kui sellest eristuda ja kuidas (mitte) aidata lähedast.

Narkopoliitika uued meetmed ei taha karistada, vaid vähendada stigmatiseerivat keelt ja hirmutavaid kuvandeid, arendada noorte sotsiaalseid oskusi ning tagada ligipääsu ravimitele ja riigi toele.

Ühismeedia kasutamisega kaasnevatest sõltuvusilmingutest on võimalik ajakirjanduses pidevalt lugeda, kuigi tegelikult pole nii dramaatilisteks käsitlusteks põhjust. Sõltuvuslikuks kvalifitseerub väga väheste noorte ühismeedia kasutus. Pea täiesti on ununenud rääkida tehnoloogia positiivsetest aspektidest.

Aastakümneid on riigivõla võtmise eest hoiatatud. Kas 4% intressid ongi nüüd õpetuseks neile, kes otsustasid viimaks sellest dogmast üle astuda?

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord uurime, millist ohtu kujutab endast kaassõltuvus.