Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

    Poliitika

    Francisco de Goya. The Bravery of Martincho in the Ring of Saragassa (Tauromaquia 18). Wikimedia Commons

    Peavooluparteide kõige napim ressurss on julgus

    Aasta 2016, mis tõi endaga Brexiti, Donald Trumpi valimisvõidu ning äärepealt ka esimese paremäärmusliku riigipea sõjajärgses Euroopas, on pannud paljud arvama, et senine poliitiline establishment on end lootusetult maha mänginud. Sellegipoolest on nõndanimetatud peavoolupoliitikutel võimalus end uuesti kehtestada, kuid see sõltub üksnes neist endist.

    Abordikeelu vastane protest 1. oktoobril Poolas Torunis. Foto: Małgorzata Replińska

    Miks kantakse Poolas täna musta?

    Poola sotsioloog ja feminist Weronika Grzebalska räägib Musta Esmaspäeva puhul saksa ajakirjanikule Kevin Culinale Feministeeriumis lähemalt Poola paremäärmuslaste plaanist abort kriminaliseerida ning selliste seaduste tagamaadest.

    Foto: avalik omand (CC0)

    Tabuteema meditsiinisüsteemis

    Eesti uimastipoliitika aktivistid on võidelnud juba pikemat aega ravikanepit puudutava seadusandluse lihtsustamise eest. Oktoobris avalikustatav uuring märgib selles protsessis üht suurt verstaposti – esimest korda kaardistatakse, kes ja miks pruugivad meditsiinilistel eesmärkidel Eestis kanepit.

    Edward von Lõnguse teos „Kannahabe ja Nõiakütt" (2014). Foto: Agnes Joala

    Süstla otsa sattunud väikeriigi aeglane paranemine

    Eestil diagnoositi uimastisõltuvus millalgi nullindate alguses. Sellele eelnes eiramisfaas ja järgnes pikem periood vangistuses. Kahjusid vähendades on Eesti taas uuele elule turgutatud. Nüüd vaidleb raske diagnoosiga patsient oma raviarstiga, et vähemalt meditsiinilise kanepi manustamine tuleks talle kasuks.

    Edward von Lõnguse teos „Kannahabe ja Nõiakütt" (2014). Foto: Agnes Joala

    Värskes Müürilehes: süstla otsa sattunud Eesti

    Müürilehe homme ilmuvas narkoteemalises septembrinumbris kaevub sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv raportikuhjade alla, kulutab ametnike uksi, tuhnib ajaloos ning veedab aega narkopoliitika aktivistide seltsis, et saada aimu, kas Eesti narkopoliitikas on kõik nii lootusetult halvasti, nagu distantsilt vaadates paistab.