Sisearhitektuuri Sümpoosionil astuvad üles friigiarhitektid

1.–3. juunini toimub Tallinnas Hobuveskis sisearhitektuuri sümpoosion SISU, kus teiste seas annavad loengu kurikuulsad prantsuse arhitektid Guillaume Aubry, Cyril Gauthier ja Yves Pasquet oma kolmepeale tehtud firmast Freaks Freearchitects.

1.–3. juunini toimub Tallinnas Hobuveskis sisearhitektuuri sümpoosion SISU, kus teiste seas annavad loengu kurikuulsad prantsuse arhitektid Guillaume Aubry, Cyril Gauthier ja Yves Pasquet oma kolmepeale tehtud firmast Freaks Freearchitects.

Kolm arhitekti. Foto: Freaks Freearchitects

Kolm arhitekti. Foto: Freaks Freearchitects

Pariisi arhitektuurifirma Freaks Freearchitectsi visuaalselt tugev identideet rõhub mainstream’ile, mis kõnetab laiemat huvigruppi kui vaid suletud arhitektuurialane ringkond. Nad on jätnud endale vabaduse käsitleda arhitektuuri valupunkte mängleva ja humoorika kergusega, millega suhestub ka arhitektuurikaugem kuulajaskond ning mis kõnetab erinevate loominguliste distsipliinide esindajaid laiemalt. Provokatiivse, massist eristava imago tõttu on nad aga ilmselt kaotanud ka mitmeid tööpakkumisi ning võimalusi kaasa rääkida asises ja „tõsiseltvõetavas” arhitektuurimaailmas.

Freaksi arhitektid mitte ainult ei projekteeri hooneid, vaid jäädvustavad ja taasloovad enda disainitud hoonete kujutisi fotode ja filmidena. Guillaume Aubry, Cyril Gauthier ja Yves Pasquet on Prantsuse päritoluga karismaatilised noored arhitektid. Kolmik võtab osa suurejoonelistest arhitektuurivõistustest, disainib nii kultuurilise väärtusega avalikke hooneid, kunstimuuseume kui ka eramuid. Kuid mitte vähem oluliseks osaks nende praktikast on arhitektuuriga eksperimenteerimine. Oluline koht nende praktikas on installatsioonidel, perfomance’itel, stsenograafial ning arhitektuuri representatsioonil fotograafias ja filmis. Trio fookuses on arhitektuuri kuvand filmiklassikas, peavoolumeedias ja reklaamidel. Nad ei püüa aga igas taasloodud kujutises tõde otsida, vaid kasutavad fotograafiat ja filmi fiktiivsete narratiivide loomiseks. Kolmik reageerib mänguliselt, kuid küüniliselt arhitektuuri ja arhitektide ülemaailmsele idealiseerivale kuvandile ja kujutamisele. Tulemuseks on irooniline lavastatud fotoseeria murdvargusest nende endi projekteeritud eramus, tabavalt stiilne lühifilm Le Corbusier’ moodulelamus või videodokumentatsioon mõnest nende avalikus ruumis ellu viidud kunstiprojektist.

Tihtipeale on Freakside kunstiprojekte eksponeeritud ka nende endi disainitud hoonetes. Ei ole just palju arhitekte, kes disainivad hoone, taasloovad hoone fotograafilise kujutise, mida omakorda eksponeeritakse just nendes samades ruumides. Nähtus, kus arhitektist saab hoone looja, tõlgendaja ning kasutaja.

Mis oleks arhitektuur ilma selle representatsioonita? Mis muu katavad värskelt avatud Veneetsia biennaali seinu ja lugematu arv arhitektuurikataloogide lehekülgi kui mitte hoonete idealiseeritud video- ja fotokujutised. Arhitektuur võlgneb oma globaalse kuvandi jäägitult kaamerapõhisele meediumile ning selle n-ö „dokumenteerimisele”. Foto ja video on veenvalt efektsed, kuid manipuleeritavad meediumid. Miks me ometi kõike, mida näeme, nii tõsiselt ja tõepähe võtame?

Möödunud märtsis Budapesti Arhitektuurifilmipäevadel käis Freakside nime ümber selline ärev sumin, et tookord ei julgenud ma tunnistadagi, et ma tüüpide tegevusega mitte kuidagi kursis ei ole. See viga sai parandatud ning olen kindel, et täpselt midagi nii värsket võiks Tallinnas Sisearhitektuuri sümpoosionil SISU näha saada!

Freaks Freearchitectside loeng toimub reedel, 3. juunil kell 18 Hobuveskis (Lai 47, Tallinn).
Vaata SISU kogu programmi siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Naise muutuv roll nüüdisarhitektuuris. Intervjuu Kristina Schineggeriga
Kristina Schinegger. Foto: Florian Hafele
Kristina Schinegger.

Naise muutuv roll nüüdisarhitektuuris. Intervjuu Kristina Schineggeriga

Üha digitaalsemaks muutuvas arhitektuurimaailmas pole tehnilised oskused ehitamisel enam esmatähtsad. Konstruktsiooniarvutused on simuleeritavad, teadustöö kontsentreerunud pigem materjalidele ning aina olulisemaks peetakse ehitiste sotsiaalset funktsiooni – viimaks on tekkinud vajadus feminiinse lähenemise järele ka ehituspraktikas.
Psühhedeelne rulataja Richie Jackson
Richie Jackson.

Psühhedeelne rulataja Richie Jackson

Sel nädalavahetusel leiab Saku Suurhalli seinte vahel aset kõigi maade ekstreemsportlaste üks aasta oodatumaid sündmusi ehk Simple Session, mis on nüüdseks oma 16. eluaastaga korralikku teismeikka jõudnud. Tänavu on korraldajad Eestisse kutsunud mitte just klassikalise rulamehe standarditele vastava Richie Jacksoni, kellega rääkisime tuvidest,…
Puitait: Gutenbergi võsapress
„HeliLaine” nr 3. Õue galeriipind Telliskivi Loomelinnakus.

Puitait: Gutenbergi võsapress

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.
Müürileht