Supersümmeetria ja „supercodex”

Detsembrist kuni 28. veebruarini on Kumu kunstimuuseumis avatud Pariisis elava ja tegutseva jaapani kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda näituseprojekt „supersümmeetria”, mis kujutab endast kunstniku käsitlust maailma füüsikalisest olemusest. Ikeda installatsioon on üles ehitatud supersümmeetria teooriale, mis üritab elementaarosakeste – bosonite ja fermionide – abil selgitada, miks on osakestel mass.

Detsembrist kuni 28. veebruarini on Kumu kunstimuuseumis avatud Pariisis elava ja tegutseva jaapani kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda näituseprojekt „supersümmeetria”, mis kujutab endast kunstniku käsitlust maailma füüsikalisest olemusest. Ikeda installatsioon on üles ehitatud supersümmeetria teooriale, mis üritab elementaarosakeste – bosonite ja fermionide – abil selgitada, miks on osakestel mass.

Supersümmeetria. Foto: Jana Chiellino. Viny Factory loal

Supersümmeetria. Foto: Jana Chiellino. Viny Factory loal

Kuigi Ikeda teose taga peitub füüsikateooria, mille jäljed viivad otsapidi Genfi lähedale, CERNi Tuumauuringute Keskusesse, kus asub maailma suurim osakestefüüsika labor, ning meie silme ette tuuakse binaarkoodid ja lihtsurelikule mõistmatud, vahel ka mõistetavad tähekombinatsioonid, on „supersümmeetria” nähtus omaette ka kraadi omamata.

Sisenedes Ikeda kunstiteoseks ümber transformeerunud füüsikamaailma, ootavad meid seinaga kaheks eraldatud black box’is kolm valguskasti, milles saab jälgida osakeste kokkupõrkemänge, mis justkui putukaparvedena kujundipilvi moodustavad, saateks Ikeda komponeeritud drone-elektroonika ja „valgusterror”. Olles juba mitu head minutit valgusboksi ees seisnud, leian end mõttelt, kui kerge on näiliselt lihtsate asjadega inimesi lummata. Olgu selleks kasvõi osakeste armumängud.

Edasi viib tee seina teisele poole, hiiglaslikku osakestepõrgutisse, milles võib astuda otse tegevuse keskmesse või jälgida toimuvat nurgast. Ruumi on üles seatud üksteisega vastastiku asetsevad videoekraanid ja kaks rida arvuteid, millele kuvatakse matemaatiliste kujundite jadasid ja endiselt neid samu klaaspärlimänguritest osakesi. Kottpimeduses saab arvutiekraanidest justkui valge puhas leht, mis hakkab pea valguskiirusel heli ja vastasreaga sünkroonis ühelt ekraanilt teisele liikuma. Justkui noaga lõigatud helid ning valgusähvatused viivad mõtted kõikjale mujale kui reaalsusesse, mis asub väljaspool seda tumedat saali.

Olgu see siis nägemus füüsikast, kunstist, ajarändest, veidrast klubikülastusest või kõigest sellest kokku, mille Ikeda kontseptsioon koos teooria, valgusmängude ja elektronmuusikaga esile kutsub, emotsioonideta on „supersümmeetriat” selja taha jätta ilmselt võimatu.

Reedel, 12. veebruaril on aga võimalik näitusekogemus uuele tasemele viia, sest just siis saabub Eestisse Ryoji Ikeda ise ning astub Kumu auditooriumis üles kontserdiga „supercodex”, mis on edasiarendus tema 2013. aasta teosest „superposition”. Nagu võib lugeda kontserdi tutvustusest, „kasutab Ikeda ka siin muusika ja projektsiooni loomiseks algandmeid ja matemaatilisi mudeleid ning elav, jõuline visuaal lisab löökpillidele tekstuuri, nii et eri meeltega tajutaval on raske vahet teha. See, mis tundub algul digitaalse müra, piiksude ja bassi-drone’ina, hakkab kuulajat järk-järgult techno– ja tantsumuusikaga kaasa haarama.”

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Edith Karlsoni „Vox populi” räägib ärasöömise ja sööduks saamise igikestvast ringist
Jänesepabulatega teos „Vox populi” näituselt. Foto: Edith Karlson
Jänesepabulatega teos „Vox populi” näituselt.
,
2 min

Edith Karlsoni „Vox populi” räägib ärasöömise ja sööduks saamise igikestvast ringist

Täna, 7. jaanuaril avatakse Tallinna Linnagaleriis skulptor Edith Karlsoni uus näitus, mille keskmes enam kui 100 loomafiguurist ja jänesepabulatest koosnev installatsioon „Vox populi”, mis räägib ärasöömise ja söödud saamise igikestvast ringist.
Kaasaegse kunsti horoskoop
4 min

Kaasaegse kunsti horoskoop

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on kokku pannud kaasaegse kunsti horoskoobi, kus kõik tähemärgid leiavad endale vaimse teisiku Eesti kunstimaailmast.
Sada ulma keset merd
,
2 min

Sada ulma keset merd

Tartu Kunstimuuseumis avati Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd”, kus eksponeeritakse näiteid kunstniku varasemast loomingust eri aja- ning ruumikogemuste kontekstis. Näitus valmis koostöös kuraator Peeter Talvistu ja helilooja Juhan Vihterpaliga.
Müürileht