Uus Eesti Biit asetab luubi peagialgava Tallinn Music Weeki programmile, tuues käesoleval nädalal iga päev meieni intervjuusid TMW-l üles astuvate artistidega.

Rääkige lühidalt, kes on 5LOOPS?

5LOOPS on algselt siiski projekt – klassikaline boombap-hiphop(1). Põhiline rõhk selle projekti juures on instrumentaalil ja atmosfääri loomisel, mida saadavad sõnad/luule/räpp. Aga küsimusele „kes?” peaksin vastama, et põhitalad projekti kujundamise ning kulgemise juures on s’Poom, Hr. Kivi ja DJ Kayot – see on selline raudne tuumik. Vahepeal on oma musikaalsete oskustega kaasa aidanud ka Otto ja Toasty Manipulated Mindzi grupist.

Hea mitu aastat on paralleelselt korraldatud hiphopiteemalisi küsitlusi aasta lemmikute kohta ja need tabelid näevad üsna erinevad välja. Kas üks on õigem kui teine? Ja kas selline killustatus võib olla žanrile hoopis kasulik?

Ma ei tahaks öelda, mis on õige või vale. Üks on raadiohääletus, teine on foorumi oma. Raadios hääletab ükspuha kes, olenemata muusikamaitsest. Foorumis pead oma hääle andmiseks Eesti Hiphopi Foorumi liikmeks registreeruma, mida iga suvaline inimene teha ei viitsi. Mina isiklikult neid raadiohääletuse tulemusi tõsiselt ei võta, sest üks aasta võitis parima Eesti hiphopi loo dubstep’i remiks. See on minu jaoks arusaamatu, kuidas saab võita ühe muusikastiili parima auhinna hoopis teine muusikastiil?! Ehk lõpuks tuleb ikka sealt selline Aastahiti (R2 Aastahiti konkurss – toim.) tulemus, kus kõik pudru ja kapsad on koos. Minu jaoks jäi natukene müstikaks see, kuidas Eesti Muusika Auhindadel võideldi selle eest, et rnb ja hiphopi kategooriad oleksid eraldi, samas kui see ei häiri kedagi, et oma skeene auhindade jagamisel on erinevad muusikastiilid segamini, õigustuseks väide, et „sinna liigub muusika ka USA-s”.

5LOOPSi muusika tugevaks kompanjoniks on visuaalne identiteet ehk videod. Kas mõtlete juba eelnevalt loomisprotsessi käigus selle peale, milline võiks olla vastava loo video?

Kui oleks aega ja vahendeid, siis ilmselt oleks igal lool video. Idee tekib peaaegu igale loole, mis valmis miksitud saab. Lisaks on mul telefonis märkmik, kuhu kirjutan kogu aeg üles erinevaid ideid, mida videotes ära teha võiks – mis stiili või tehnikat kasutada jne. Vahepeal mõtlesime lausa välja lasta DVD, kus iga loo juures olekski ka video – niiöelda video-LP. Kuid nulleelarvega on see aastatepikkune töö, eriti kui me räägime ka animatsioonidest ja muudest sellistest töödest.

Loole „Labidad” tegime Eveli Liivakuga kahekesi videot umbes pool aastat. Hea on, et sõbrad välja aitavad. Üksi ma ei kujuta isegi ette, kaua ma seda videot teinud oleksin.

Tüütu küsimus, mida minult endalt üsna hiljuti küsiti – mis vahe on räpil ja hiphopil?

Ausalt, see pole üldse tüütu küsimus. Nende kahe mõiste erinevust olen ma pidanud seletama läbi aastate ka meie kohalikele suurstaaridele. Osad neist on olnud kultuuris juba aastakümneid, kuid sõnade tähendustele pole väga tähelepanu pööranud. Hiphop on kultuur ja muusikastiil. Räpp on aga nüüdisaegne luulevorm. Ehk siis kui keegi räpib roki, dubstep’i, klassika, popi või tekno peale, ei ole see hip-hop. Seda võiks üldiselt nimetada „räppmuusikaks”. Aga, kui Tõnis Mägi laulab või Contra loeb luulet näiteks boombap-instrumentaalpala peale, siis see on hiphop muusika. Räpp ei tee veel kõigest hiphoppi – see on kõigest inimkeelne instrument.

Kuidas suhtute sellesse, et hiphopimaailma suurnimed proovivad kätt ka moemaailmas?

Esimese asjana tuleb mul silme ette kohe Kanye West – mees, kes peab ennast uueks jeesuseks ning solvub, kui tema loodud nahast kottpüksid moemaailma poolt tagasi lükatakse. See näitabki jälle seda, et üüratus koguses raha ning tähelepanu teeb ühe lihtsa muusiku/inimese täielikuks lambaks. On ka muidugi erandeid – näiteks Jay Z, kes ei trügigi sinna Versace ja Dolce Gabbana kõrvale, vaid ostis ära NBA võistkonna, et viia see oma juurte juurde tagasi Brooklynisse. Üldiselt on kogu hiphop muutunud seal Ameerikas selliseks parajaks tsirkuseks, kus tootereklaami rohkem kui muusikat ennast. Halenaljakas on muidugi selle low budget copy-paste Eesti maastikul. Samas tore, et nii palju erinevaid inimesi ja maitseid on. Tsirkust peab ka saama.

Kui teil oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Väga huvitav oleks teha koostööd Arvo Pärdiga. Kui saaks istuda näiteks nädal aega koos suure valge seina ees ning tõmmata hiphop sinna juppideks laiali – lasta Pärdil oma visioon sinna juppide vahele surada, kuulata tema loogikat ja nägemust. Ma arvan, et see saaks olema üks huvitavamaid nädalaid mu elus. Igasugu kuulsad räpparid ja produtsendid ilmselt ei suudaks mind mitte kuidagi üllatada nõnda, kuidas suudaks seda teha Arvo Pärt.

Milline instrument/programm on teie jaoks asendamatu?

Hetkelises seisus on asendamatu osa meie muusikas MPC. See masin teeb minu jaoks siiamaani imesid. Instrumendina tooksin isiklikult välja kontrabassi – kui leian mõne mõnusa kontrabassikäigu, nagu näiteks loos „7707”, siis võin ma seda kuulata ilma igasuguste lisadeta tunde. Kontrabass on minu jaoks ülimalt värviline instrument, mille ühes keeletõmbes on rohkem elu sees kui 90% tänapäeva lugude sõnades.

Kuna tegemist Tallinn Music Weekiga – milline on sinu lemmikkoht Tallinnas?

(Peale pikka mõtlemist) Viimase aja kõige emotsionaalsemaks kohaks on saanud minu jaoks Tallinna Lennujaam. Iga kord kui ära lendan, mõtlen, et „Saan natukeseks minema siit kibestunud inimeste seast jälle”. Iga kord kui maandun, tõden: „Pole paremat kohta kui kodu!” Ka koos nende kibestunud inimestega!

1. Boom bap on produktsioonistiil hiphop-muusikas, mille nimi tuleneb stiilile omastest trummikõladest. See on äratuntav akustilise trummi-loop’i ja hakitud sämplistiili poolest, mida hakati laialdaselt rakendama varajastel 90ndatel vastukaaluks vanakooli-tüüpi sündibiitidele. Mõiste muutus populaarseks seoses KRS-One’i albumi „Return of the Boom Bap” ilmumisega. (Allikas: Wikipedia)

5LOOPS astub TMW-l üles laupäeval, 29.03 algusega kell 16.00 plaadipoe Biit linnalaval ning keskööl Sinilinnus toimuval hiphopi showcase’il.