15. aprillil HALLis toimuva tumemuusikapeo Beats From The Vault erikülaliseks on seekord Stockholmis tegutsev Jimmy Svensson ehk Nuclear Sludge muusik, kes on kasvanud käsikäes DIY pungi- ja industriaalmuusika skeenega. Tema loomingus ühilduvad karmid vokaalid, jõulised bassiliinid ja intensiivne rütmiline kaos, mis laob pinnase industriaalse kõlaga elektrooniliseks kehamuusikaks. Lisaks Nuclear Sludge’ile on ta tuntud ka teise projekti Yabibo Hazurfa nime all ning kollektiivide Alvar ja Æmɨt liikmena.

Foto: Åke Tireland

Nuclear Sludge on paljuski nagu peegel mingist oleviku düstoopiast. Olles muusikas tegev sajandi algusest saati – kas see temaatika on miski, mida tunned vajadust adresseerida nüüd rohkem kui kunagi varem?

See on alati mu jaoks oluline olnud. Nii siis kui praegu. Minu muusika on vägagi praeguse olukorra peegeldus. Düstoopilise temaatika, meie maailma vaevavate ühiskondlike probleemide ja keset kõike seda mu enda vaimse tervise lahkamine.

Minu jaoks on muusika alati olnud viis, kuidas kanaliseerida oma emotsioone ja leida rasketel aegadel teatud katarsise tunne. Põhiliselt on mu muusika peegeldus minu enda kogemustest ja aegadest, milles elame, ning selle kasutamine nende teemade käsitlemiseks annab mulle eesmärgitunde.

Ja ääremärkusena, ma alustasin enne sajandivahetust. Alates hilistest 80ndatest, läbi 90ndate ja praeguseni välja – armastus muusika loomise vastu on olnud mu elus alati kohalolev jõud.

Kui selle projektiga alustasid, oli see täielikult instrumentaalne. Kuidas tuli otsus kaasata vokaal?

Päris kiiresti. Olen alati armastanud heliga eksperimenteerimist ja aja möödudes tundsin, et midagi oli puudu. Toores energia. Vokaali lisamine andis mulle võimaluse avastada uusi helisid ja tekstuure, mida ma muidu poleks leidnud. Mitte ainult lüüriliselt, vaid ka kasutades oma häält kui instrumenti. Praegusel ajal lisan elavas esituses vanadele instrumentaallugudele tihti vokaali.

Oled tegev päris paljudes erinevates projektides. Mida saad väljendada Nuclear Sludge’ina, millele mõne su teise identiteedi puhul väljund puudub?

Tahtsin luua midagi teravat ja vastandlikku. Ammutada pungi toorusest ning sulandada industriaali- ja pungimaailmad kokku millekski kiireks ja agressiivseks. Eriti elavas esituses. Toores energia, kiired tempod ja laetud lüürika. Kuigi enamik mu bände lekib üksteise sisse. Ausalt öeldes on nad kõik peegeldus minust.

Võttes arvesse sinu hardcore’i tausta, siis kuidas erineb see kontserdi andmisest EBM artistina? Kumb on sinu jaoks rahuldust pakkuvam?

Ei erine. Loeb energia siin ja praegu. Minu ja publiku vaheline suhtlus. Ühine kogemus täpselt selles momendis. See kõik on omamoodi võrdselt rahuldust pakkuv. Pole vahet, kas esinen punkbändi, industriaalbändi või mõne oma sooloprojektiga.

Rootsi skeene on olnud vana kooli EBMi taastulemise esirinnas peaaegu kakskümmend aastat. Mis on sinu arvates ajendanud nii suurel hulgal kvaliteetset kehamuusikat tulema just Rootsist?

Muusikuna Rootsis tunnen, et mul on vedanud olla osa omavahel lähedasest kogukonnast, kus paljud üksteist tunnevad. Koostööd ja uued projektid tekivad tänu sellele lähedusele kiiresti. Aga mis puutub bändide ajalukku ja päritollu, siis selles osas pole ma kõige teadlikum. Võiksid rääkida Gustaviga Sturm Cafést või Leifiga Poupée Fabrikkist, et leida sellist asjatundlikkust. Ja mu enda muusika osas – ma pole kindel, kas Nuclear Sludge’i peetakse vana kooli EBMiks, aga ausalt öeldes ma ei muretse sellepärast liialt.

Kust ammutad inspiratsiooni muusikaliselt, millised on su mõjutajad?

Mu mõjutajad arenevad ja nihkuvad pidevalt. Alguses tõmbasid mind pungi toores energia, metal ja industriaalsed helimaastikud põranda alt. Kuid ma ei taha iial endale piire seada. Olen alati täis indu, et avastada. Armastan kultuuri õgimist igal kujul. Missugune mitte-vastus. Eksole? Pole mainitud ühtegi bändi. Ma võiks ju öelda, et Throbbing Gristle, Dismember või mistahes muu bänd, mis mulle meeldib. Aga mitte ühelgi neist pole omaette tähtsust. Mind ja mu loomingulisust mõjutab selle kõige summa, mida endasse võtan. See võiks olla ükskõik mis, alates minu kodukandi kohalikus kontserdipaigas esinevatest noortest punkaritest kuni metroorongis pühakirjast räuskava Jeesuse-tädini. Jah, see kõik.

Andsid voogedastuse tarvis välja „anti-kogumiku” kõigist su singlitest. Kas on plaan ilmutada tulevikus ka kauamängiv?

Anti-kogumik. Mulle meeldib see. On plaanid füüsilisteks üllitisteks. See on kõik, mida saan praegu öelda.

Missuguses vormis kuuleme sind järgmisena? Midagi su teistelt olemasolevatelt bändidelt/projektidelt või äkki hoopis midagi täiesti uut?

Palju asju on toimumas. Esinemised ja uued üllitised nii Yabibo Hazurfa kui Alvariga. Uued asjad mu enda nime alt. Plaanid on ka esinemisteks ja uueks materjaliks Nuclear Sludge’iga, nagu varem mainisin. Loodetavasti saab sel aastal välja antud ka minu helindatud dokumentaal. Ja tõesti, arvukalt asju on valmimas. Hoidke silm peal.

Vaadates sinu tulevase esinemise poole Tallinnas, kas on miskit, mis seob sind Eestiga peale mõned aastad tagasi tehtud remiksi Bedless Bonesile?

Mul on sugulane 1700. aastatest, kes võttis osa ühest merelahingust Eesti ranniku lähedal, laeval nimega Rikets Ständer. Tallinnas Estonia Puiestee lähedal on monument koos laevalt pärit kahuri ja ankruga. Mälestusmärk ebaõnnestumisele. On alles noot, millel lõpetada.

Intervjuu ilmus algselt inglise keeles Beats From the Vaulti kodulehel

Üritus Facebookis