Müürileht

1960ndatel hakati militaartehase Dvigatel töötajaile Suur-Sõjamäel tasuta maatükikesi jagama – las inimesed müttavad, kasvatagu oma kapsast ja porgandit. Nii hakkas siinse lennuvälja ümbruses Soodevahe mülkapinnase kiuste vohama datšakultuur.

Eesti moslemikogukond, kes on siin seni rahulikult elanud ja toimetanud (muide, 16. sajandist alates), on hakanud saama ähvardusi meie oma eestlastelt, kes on seadnud islamiusu ja ISISe vahele võrdusmärgi. Eesti moslemitel on sõnum.

In the 1960s, the workers of military factory Dvigatel were given free patches of land for unlimited period in the outskirts of Tallinn. That was the beginning of the dacha culture in the surroundings of the local airport.

Estonian photographer Annika Haas teamed up with Maria Derlõš to portray the residents of the most populous administrative district of Tallinn — Lasnamäe.

Fotograaf Annika Haas pildistas fotoseeria Lasnamäe inimestest, Maria Derlõš pani kirja neid tutvustavad lood. Saage tuttavaks!

Pärast keeleteadlast Paul Aristet, keda Eesti vanema põlvkonna romad siiani hellitavalt valgeks mustlaseks nimetavad, on selle väikese ja omaette hoidva kogukonna uurimine olnud siinmail juhuslik ja kaootiline. On küll kirjutatud paar magistritööd, mis jäävad paraku laiema üldsuse eest varju, ja ajakirjanduses vilksatab aeg-ajalt mõni artikkel, kuid stereotüüpselt on need ilmutised üldjuhul negatiivse alatooniga.

After estonian linguist Paul Ariste, who the older generations of Romas still call by the cognomen “white gypsy“, study of this small and private community has been arbitrary and chaotic. There has been a couple of master theses, that unfortunately remain hidden from the wider audience, and from time to time an article is published in the media, but as a stereotype these flashes have a negative undertone.