Müürileht

Titoksi ja nende eponüümilise 16-rajalise kogumiku puhul segunevad nii meisterlikkus, nostalgia, ajalooline väärtus kui ka eksootika.

Trio Maagi ja Isabel Bermejo uus album „Charla” ehk „Vestlus” on täis kompromissitult kirglikke suhteid.

Sellest, kuidas maailma suurimal alternatiivsete etenduskunstide festivalil ellu jääda ehk prügist, industry professional’idest, andekatest, lahedatest ja normaalsetest kunstnikest ning enese häbitust promomisest – kuni paljaks koorimiseni välja! When in Edinburgh…

Punkentsefaliit on anti-establishment, see on fakt. Mida aeg edasi, seda vähem peavad nad aga selleks, et punk olla, raiskama aega kehaliste funktsioonide üksikasjalikele kirjeldustele või põhjendamatule ropendamisele.

10 aastat tagasi „võimu, kontrolli, raha ja punaniga” alfatava debüüdi teinud Kosjugin näitab plaadil „X” veidi ka enese substraati.

Teinekord on küsimusest, milliste peente roogadega katta jõululauda, hoopis keerulisem see teine küsimus: mida ometi hakata peale kõigi rikkaliku pühadelaua ülejääkidega? Kes jõuaks päevade kaupa kartulisalatit ja järjest kuivemaks tõmbuvaid seapraetükke sisse vohmida? Aga toitu ära visata ei tahaks kohe üldse.

Kaupluseriiulid on (käsitöö)leivast lookas, tootjaid ja maitseid aina lisandub – võta üks ja viska teist! –, kuid ometi on mitmedki otsustanud võtta ise ette leivaküpsetamise ajamahuka ning kohati üsna stressirohke teekonna ja tarmukalt edasi sammuda. Miks küll?

Kirjandussaate „Gogol” jõuluerisaates kõlasid soovitused kõikidele viimase hetke jõulukingiostlejatele ning jõuluvanadele, kellel veel võib-olla mõni pakk kingikotist puudu. Lektüüri soovitasid Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv ning kolleegiumiliige Kaisa Ling, kes moodustavad ka „Gogoli” kollektiivi.

Aja jooksul on nii meeste kui ka naiste karvamood ja sellekohased ühiskondlikud ettekirjutused muutunud, arenenud, politiseerunud jne, siis jälle tagasi muutunud – paiguti sinusoidina, nagu need moodsad hoovused ikka käivad. Missugused kehakarvad on eriti tabulised ning milliseid tohib ikka uhkusega kanda?

Külluse ja kasinuse, niisamuti kui askeesi ja hedonismi vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu. Ometi võib see lähemal vaatlusel osutuda illusoorseks, lausa väljamõeldiseks – seda nii igapäevapraktikates, n-ö filosoofiliselt kui ka näiteks keelest ja kirjandusest rääkides. Mis üldsegi on või peaks olema tänapäevane askees?

Elva erakpoeedi Marko Kompuse kolmeteistkümnenda ilmunud teose võiks alapealkirjastada kui „sõnad, mis Kompusele sümpatiseerivad”, sest läbivad kordused teevad kiiresti selgeks, mis teemad, sõnad ja isegi häälikud praegusel ajahetkel (või aegade algusest peale) kirjanikule mõnu pakuvad.

Mai alguses külastas Prima Vista festivali raames Tartut üks Hispaania suuri literaate Jenaro Talens (snd 1946) – poeet, esseist ja tõlkija, semiootika, võrdleva kirjandusteaduse ning filmiuuringute professor, kelle karjäär on kestnud juba pea 50 aastat. Uurisime professor Talensilt tema vaadete kohta keelele, luulele, poliitikale.