Müürileht

Kunstis ja teatris on viimasel ajal õhus otsingud ajastu vaimu järele. Saime sellest ajendatult kokku Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia selleaastaste teatrikunstiõpingute lõpetajate Kristjan Lüüsi ja Karl Edgar Tammiga, et küsida, kuidas nemad oma eriala kaudu maailma tajuvad.

Homme kell 18.00 avatakse EKA galeriis Helena Keskküla ja Art Nõukase näitus „Loogiline laul”, kus on eksponeeritud kahe noore kunstniku ühiselt loodud installatsioonid ja videotööd.

Sel nädalal toimuvad Tartus, Tallinnas ja Pärnus dokumentaalfilmi „Kristus elab Siberis” erilinastused, mille külaliseks on praeguse aja ühe legendaarsema usuliidri ja enda väitel Kristuse taaskehastuse Vissarioni parem käsi ning vissarionlaste kiriku nõukogu esimees Vadim Redkin. Publikuga on seanssidel kohtumas ka filmi režissöör Jaak Kilmi ja produtsent Margus Õunapuu.

Iga uus teadmine toob endaga kaasa aina laieneva silmapiiri sellest, mida me veel ei tea, ning teadmatusest sünnivad üha suuremad riskid – võimalikud mustad stsenaariumid, mille ärahoidmiseks tuleb teha ettenägelikke samme.

Soome filmimaailma superstaari Klaus Härö filmi „Vehkleja” valmimine on suursündmus. Irooniliselt võiks muidugi nentida, et Eesti-suuruses kohas ongi iga siitkandi filmi kinodesse jõudmine suursündmus, aga mitte see ei ole käesoleva intervjuu ajendiks.

Kunstimaailm kui selline on alati olnud üks üsna hierarhiline paik. Kuna Eestis kunstiturg alles areneb, siis hierarhia tippu ei määra niivõrd materiaalne, kuivõrd sümboolne kapital.

Jaak Kilmi ja Arbo Tammiksaare äsja esilinastunud dokumentaalfilm „Kristus elab Siberis” on kangelastegu – suurejooneline, elegantne, veretu (kui välja arvata küllap arvutute sääskede laibad) jutustus ja vaatemäng.

Linnaplaneeringuliselt on favela’d isetekkelised planeerimata asumid, mis kerkisid tihtipeale sinna, kuhu jõukam elanikkond ei tahtnud elama asuda (küngastele ja järskudele nõlvadele). Hoolimata sellest, et 98% favela’de elanikest ei tegele narkoäriga, on need siiani valdavalt negatiivse imagoga, peavoolumeedia kaudu stigmatiseeritud kogukonnad, kus elab ligi veerand Rio elanikkonnast.

Kohmakas globaalne keelupoliitika näitab märke omaenda raskuse all kokkukukkumisest ning kui Eesti julgeks progressiivsemate riikide näitel üle vaadata oma senise uimastipoliitika, võiks ka siinsel murettekitaval statistikal olla lootust paraneda.

Tartu Kunstimuuseumis ehk nüüdsest Tartmusis avati eile, 12. märtsil rahvusvaheline näitus „Noorus kui elustiil” praegusaja noorpõlve eluviisist. Näituse avamisel oli kohal popkontserdi jagu publikut, keda neli kuraatorit ja muuseumidirektor tervitasid nooruslikult reibaste avakõnede ja sefiiritordiga.

Väikepruulikodade festival Tallinn Craft Beer Weekend kutsub kvaliteetõllede sõpru 27.–28. märtsil Telliskivvi pudeleid kokku lööma.

Trendiajakiri Neoonmust tuli selleks, et jääda. Paradoksaalselt 100% öko ja mustvalge uus väljaanne fetišeerib tippglamuuri ja lehetegijad kaebavad, et Eesti seltskonnaajakirjanduses on jäänud piinlikult varju paljud säravad inimesed, kes vääriksid märgatavalt rohkem tähelepanu ja glitter’it.