Müürileht

Elame lõputu paljususe ja piiritu vabaduse ajastul, kus maailma – vähemalt sellise, kus me praegu elame – lõpu lähenemine on igal nädalal uudistes. Von Krahlis lavastati Akse Petterssoni käe all lugu meie kaasajast Metsiku Lääne võtmes.

Tartus Vabakunna valimisliidus nime teinud Siim Tuisk ja Gea Kangilaski kandideerivad sotside nimekirjas Riigikokku. Gea parteikuuluvus on omamoodi katse, kas ta tasalülitatakse või mitte. Siim surub pigem ise end erakonnale peale. Riigikogus kavatsevad nad tegeleda soolise võrdõiguslikkuse ja e-residentsuse teemadega.

Viimaste aastatega Tallinna kinomaastikul traditsiooniliseks kevadekuulutajaks saanud ameerika kultusfilmide festival Freedom Fries alustab tänavu veebruari lõpus ning loodetavasti saabub ka kevad tänu sellele varem. 27. veebruarist kuni 5. märtsini kinos Sõprus toimuva festivali kava on eklektiline nagu sõit idarannikult läänerannikule või põhjast lõunasse vahepeatusega kosmoses.

Nendel valimistel pole põhiküsimus see, kas Reformierakond või Keskerakond? Oluline on hoopis endisaegsete dogmade kõrvalelükkamine ning kinnikiilunud poliitikate taasavamine, leiab politoloog Ott Lumi. Pea iga erakonna nimekirjast võib leida selleks suutelisi kandidaate.

Meie seekordsete muusikakülgede peakangelanna Maria Minerva on üks suurepärane näide sellest, kuidas sooliste piirangute kookonist targalt välja ronida. Ta kulgeb intelligentses žanriteüleses atmosfääris, loeb praegu miksimise käsiraamatut, mis läheneb sisult füüsikale, märgib, kui oluline on tema jaoks totaalne iseseisvus, ja tunnistab, et on olnud oma viimasel albumil „Histrionic” mõjutatud sellest, kuidas naised pidevalt rahulolematusega tegelema peavad.

Kujutame nüüd ette, et valimised on nagu muusika- või filmifestival. Igal sellisel festivalil on peaesinejad, kuid on ka põnevad uued tulijad. Nendele paneb Müürilehe toimetus tavaliselt festivali eel kõrva peale ja soovitab neid kuulama minna. Tegime valimistega samamoodi.

14. veebruaril astuvad oma Renegades of Rhythmi tuuri raames Rock Cafe lavale kaks maailmakuulsat plaadikeerutajat – DJ Shadow ja Cut Chemist. Kuigi mehed on ka varem koos esinenud, võetakse seekord ettemängimisele hiphopi rajaja ja hüüdnime Master of Records välja teeninud Afrika Bambaataa vinüülikollektsioon ning seda kogu selle žanrilises ja sotsiaalses ulatuses.

Proloogina samal ööl pealesuruvale valentinipäevale seab peosari Rütmika end 13. veebruaril sisse Tartu Aparaaditehases ja kutsub külla next level’i diskori ja armastuse saadiku Kölnist – juba 2012. aasta Kuru Plirril ning möödunud suvel Ulmes peorahva vastupidavust testinud St. Josephi.

Kilomeeter Skulptuuri ootab 28. veebruarini töid käesoleva aasta vabaõhunäitusele, mis toimub 4.–26. juulini Võrus.

Kumus avatakse 20. veebruaril Eha Komissarovi ja Kati Ilvese kureeritud näitus „Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”. Näitusel on üleval nii Eesti kui maailma mastaabis kõnekad kunstnikud, kes tegelevad foto- ja videoteoste, maalide ning kostüümide kaudu süngete teemadega, nagu surm, mutatsioon ja vägivald, ent esitlevad neid groteskselt esteetilises võtmes.

Kultuuriajakirjanduses tavaliselt küsija rollis olev Vadi vestleb intervjuus „On kirjanduses tõde ja kirjanikul ausust?” Karmen Otuga kirjanduse tõest, kirjaniku aususest, teatrist, nn Suure Romaani ootusest ning muustki.

Armastus on loov jõud, mille kirjeldamisel räägitakse liblikatest kõhus, leegitsevast südamest, tuuakse paralleele pimeduse ja lilledega. Selle tunde kirjeldamiseks on sõnu raisatud palju, aga mida armastus endast tegelikult kujutab ja kuidas see tekib? Äsjalõppenud dokumentaalfilmide festivalil DocPoint üritasid vähemalt kaks filmi sellele küsimusele eri moel vastata.