DJ, post-club-muusika produtsent ja DJ-tiimi Boy Unit liige White Gloss ehk Gert-Rasmus Rannamets, kes avaldas suvel oma uue EP „Toolbox”, tõestab, et 90ndate kiiruse ja tunnetusega reivimuusika on ka meie maakamarale ringiga tagasi jõudnud. Siiski ei löö White Gloss risti ette ühegi stiili ees ja võib end näiteks 2000ndate hittidele kaasa elades täiesti higiseks mängida.

White Gloss. Foto: Ken Mürk

Debüüt: 2017. aasta jaanuaris nüüdseks kinni pandud klubis nimega Helikopter sõbranna Top Hun sünnipäeval. Olin siis ise veel 16, kaaslaseks 15-aastane Fake Djjj (varasemast tuntud kui Myspacebabe) – kumbki meist ei olnud veel pulti tundma õppinud või veel vähem sellega kunagi mänginud. Kartsin, et ma ei oska puldis midagi teha ja panin seetõttu juba paar päeva enne pidu FL Studios järjest lugusid ritta ning salvestasin kogu miksi ette. Seega oli minu esimene DJ-kogemus ühe nupu vajutus, et miks tööle panna, pool tundi hiljem sama nupu vajutus, et miks kinni panna, ja vahepealne efektinuppude keeramine. Olenemata asjaolust, et selles debüüdis ei olnud mingit DJ-kunsti, oli see juba hea näide minu stiilist, sest mängisin ka selles setis läbisegi mitmeid žanre. Esimene träkk oli Excisioni „Subsonic” ja see on tänu antud setile üks mu kõige südamelähedasemaid lugusid.

Muusikas oluline: Muusikas on oluline, et kuulajas tekiks emotsioon. Olgu lugu rahustav, agressiivne või lõbus – peaasi et kuulaja tunneks midagi. Kõige igavamad lood on need, mis on nii keskpärased, et need pole ei üdini halvad ega ka ülimalt head.

Muusikas ebaoluline: Ma ei pea oluliseks, et kõik on viimse detailini perfektseks lihvitud. Artist, kes paneb tükikese endast oma katkise helistikuga loo sisse, on saavutanud juba sada korda rohkem kui artist, kes on suure leibeli all ja pumpab välja mittemidagiütlevat kommertsi.

Mida mängin: See on ilmselt kogu ankeedi kõige raskem küsimus. Olen kuulanud väiksest saati väga palju erinevat muusikat, sest minu isa on väga mitmekülgse muusikamaitsega. Kunagi aastaid tagasi andsin talle oma Sony Ericssoni ja kui selle tagasi sain, oli seal peal muusikat trance’ist Pink Floydini. Kui hakkasin rohkem internetti kasutama, koondus mu huvi pigem eksperimentaalsele ja vastuvoolu ujuvale muusikale ning leidsin sellise (nüüdseks üpris välja surnud) lehe nagu plug.dj. Lükkasin otsingusse sisse termini „underground” ja avastasin ruumi The Underground, kus kõik mängisid muusikat, mida ma ei osanud endale varem isegi ette kujutada.

Lühidalt võiks öelda, et mängin kõike, aga pikemalt vastates on mul mälupulgaga alati kaasas kümneid eri žanre ja lasen seda, mis parasjagu kõige õigem tundub. Mõnikord teen endale playlist’i enne valmis, aga kaldun sellest iga kord kas kohe või seti lõpu poole kõrvale ja mängin seda, mis võiks kõige paremini energiat tõsta. Kui nimetada mõni žanr, siis kindlasti post-club, reggaeton, baile funk, trap, räpp, hardstyle, psytrance, hard techno, 00ndate ja 10ndate hitid, nightcore, EDM, footwork, juke, jungle ja breakcore.

Eredaimad mängumälestused: Sveta Baaris oli sõbranna sünnipäev ning tegin seal DJ-nime gert alt 2000ndate ja 2010ndate hittide seti. Kuna kõik lood, mida mängisin, on mulle nii südamelähedased, sest kasvasin üles Power Hit Radio ja Star FMi saatel, tekitasid need minus väga positiivset ja nostalgilist emotsiooni. Tilkusin pärast setti higist, sest tõmblesin puldi taga kaasa samamoodi nagu rahvas puldi ees.

Raadio EKA ehk REKA peod on olnud mulle enda nime kuuldavaks tegemisel suurimaks abiks, sest olen mänginud neist peaaegu kõigil juba ajast, mil ma ei käinud veel EKAs ja õppisin alles gümnaasiumis. Olen jäänud iga enda REKA setiga ülimalt rahule, sest rahvas on alati nii tore ja energiline. Üks lemmikülesastumine oli ehk 2018. aasta oktoobri REKA peol, kui tegime sõbraga b2b DJ-seti nime DJ Tyrapead alt – see oli hommikune „kergelt” joobes sett, kus läbisegi kõlasid kõige räigem hardstyle ja 2000ndate hitid, nagu Sidney Samsoni „Riverside”.

Ka minu enda „Toolbox EP” esitlus Sveta Baaris oli üks viimase aja toredaimaid kogemusi, sest esitan tegelikult väga harva enda muusikat. Tol peol mängisin ainult oma originaalteoseid, alustades verivärske EPga, mida polnud siis isegi väljas, ja lõpetades juba avaldatud ning jäädavalt unreleased lõpetamata lugudega. Energia oli laes, seti ajal tantsiti ning pärast tuldi kätt suruma ja nukke viskama – kõik olid nii toredad ja läksid muusikaga kaasa.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Young Thug „Best Friend”. Olen juba varem talle oma setis selle loo pühendanud, aga tema pulmas mängiksin talle seda kindlasti veel kord, siis kui rahvas on juba üles köetud.

Guilty pleasure: Mul endal isiklikult ei ole ühtegi guilty pleasure’it, sest ma ei tunne, et peaksin häbenema muusikat, mida kuulan, eriti kuna kuulan niikuinii kõike. Aga puldi eest vaadates on ehk kõige guilty’mad ja pleasing’umad lood just needsamad viimase 20 aasta jooksul tehtud hitid, mida ma ikka ja jälle oma settidesse viskan.

Alt üles vaatan…: Lemmik-DJd Eestis on kindlasti Born To Bang ja Köster. Muusika produtseerijate poolest on mu suurim inspiratsioon Metabora, sest tema eksperimentaalsus andis ka mulle endale alateadvuslikult tõuke rohkem katsetada. Välismaalastest austan väga Blank Banshee’d, sest tema live’id (YouTube’ist nähtu põhjal) on next level.

Viis klassikut: Lood, mida võib minu settides kuulda pea iga kord:
sanmal „Inu Dogu”
Keiska „To Be, Or Not To Be (Club Mix)”
GTA „Help Me!”
Da Hool „Meet Her At The Love Parade (Billx PsyToHard Remix)”
Samim „Heater (Original Mix)”

Viis hetkekummitajat: Olen praegu väga uue ajastu räpi lainel:
STEF „SEXPOTREVENGE ##”
yungster jack „Pressure ft. David Shawty (prod. Hoodwtch)”
SEBii „BONErr”
DOLLYxMIDWXST „GAME OVER PROD ELXNCE”
dolly „imnotokay [p. Lovbug]”

Tehnilist: Mängin ainult mälupulgalt. Edaspidi hakkan settides võib-olla kasutama Ableton Push 2, et lisada natuke juurde live’i elemente – eks näis, mis saama hakkab.

Lõppsõna: Minu uus „Toolbox EP” on üleval kuulamiseks SoundCloudis, ostmiseks tänapäeva muusikaleibeli Internet Cafe alt Bandcampis ja füüsiliselt saadaval kassetina Trash Can Dance’i leibeli kaudu. EP annab hea kujutluse ka muusikast, mida ma mängin DJna, sest mõlemad on väga energilised ja pidevalt muutuvad. Kõige tihedamini näeb mind (ja ülejäänud Boy Uniti DJ-tiimi) edaspidi puldis Internet Cafe pidudel, mis toimuvad Kauplus Aasias.