Eesti ja Rootsi tänavused eurolaulud järgivad viimaste aastate eskapistlike ja ennast mitte tõsiselt võtvate lugude trendi. See on omakorda suuremate ühiskondlike allhoovuste peegeldus.
Anita Kremmi nimi võib olla tuttav kaasaegset visuaal- ja etenduskunsti jälgivale inimesele ning kuna ta tegutseb ka stsenograafina, võib seda kohata ka filmi- ja teatriprojektide juures. Eelmisel aastal võitis Kremm oma kriipiva teosega „Mina / Tema”, kuhu kunstnik kaasas internetist ostetud lapseohtu seksinuku, EKA noore kunstniku preemia. 30. aprillil avati Hobusepea galeriis aga tema näitus „Leping”, mis räägib hoopis… lepingutest.
Lehekuu on lokanud juba üle nädala ja kuulutab tärkava looduse kõrval ka mitmesugust kultuuri – tantsu, kunsti, burleski, pidu, kirjandust, öiseid muuseume jpm.
Aastal 2024 ilmus kohaliku ööelu kaardile uus üritustesari ja nüüdseks ka leibel TRÄK. Ettevõtmise taga seisab DJ ja produtsent Rasmus Kuslap ehk QSLAP, kes armastab lõpusette ega karda puldi taga õnnelikke õnnetusi.
Audio
Oleks üsna mõeldamatu või vähemasti halvakspandav, kui Müürilehe vahendatavad kujutised pärineksid valdavalt tehisintellektipõhistelt pildigeneraatoritelt.
8. mail startiv kunstifestival „Ma ei saa aru” keskendub tänavu illustratsioonile. Festivali programmi kuulub ka Müürilehe illustratsioonide näitus „Lilla latte” Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis. Sel puhul uurisime kuuelt illustraatorilt, mis värk selle illustratsiooniga ikkagi on.
Neljapäeval, 8. mail startiv kunstifestival „Ma ei saa aru” keskendub tänavu illustratsioonile. Festivali programmi kuulub ka Müürilehe illustratsioonide näitus „Lilla latte” Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis. Sel puhul uurisime kuuelt illustraatorilt, mis värk selle illustratsiooniga ikkagi on.
Audio
Audio
Audio
Audio
Neljapäeval, 8. mail startiv kunstifestival „Ma ei saa aru” keskendub tänavu illustratsioonile. Festivali programmi kuulub ka Müürilehe illustratsioonide näitus „Lilla latte” Loomelinnaku väligaleriis, mis avatakse 9. mail kell 20. Pärast seame sammud IDA Raadiosse, kus ootab nelja Michelini tärniga peoõhtu.
Kujutame ette olukorda, et oled külas oma sõbral, kellega koos elab ta dementne vanem, kes liitub ühtäkki vestlejatega ja hakkab ennast lahti riietama. Kas oskad sellises olukorras käituda? Kas hooldusasutuste hooldajad oskavad? On neil selleks piisav ettevalmistus?
Kas erootika võib olla kunst? Sellele küsimusele otsitakse vastust Camera Erotica järgmisel filmiõhtul, 8. mail kell 20 Von Krahli teatri kohvikus, kus linastub Fred Halstedi „L.A. Plays Itself”.
IDA Raadio tähistab täna, 30. aprillil Paavli Kultuurivabrikus oma 7. sünnipäeva. Laval on Kris Lemsalu, Gueta ehk Gretchen Lawrence, klmn, Aleksander Tsapov, Rhythm Doctor ning Nikolajev & Ats. Lisaks toob IDA uudiseid, et 6. maist alustab muusik ja DJ Raul Saaremets nende eetris oma hommikusaatega.
Alternatiivses räpiskeenes tegutsev margiiela andis märtsis välja oma debüütalbumi „ilus päev surra”, mis koondab endas kaheksat isiklikku pala, mille keskseteks teemadeks on vaimne tervis ja eksistentsiaalsed hirmud. margiiela räägib, kuidas on see album aidanud neile hirmudele otsa vaadata.
Audio
Millal rääkisid viimati taimedest? Selliseid vestlusi võib isegi parima tahtmise korral olla raske pidada, sest sõnavara taimede kirjeldamiseks on etnobotaanikute väitel kokku kuivanud.
8.–16. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 7. heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE (lühend õppekava ingliskeelsest nimest „Composition and Music Technology”), mis keskendub sel korral vaimsele tervisele. EMTA õppejõud Einike Leppik ja Paolo Girol räägivad programmist ja sellest, kuidas helilooming saaks vaimset tervist toetada.
Milkgirl373 avab armastuse kabineti toimikud, võtab ette oma eksid, crush’id ja peas loodud armastuslood ning otsib teed nüüdisaegse kohtingukultuuri labürindis. Ikka selleks, et teha ruumi uutele ning pakkuda ka teile võimalust olla vähem „XD” ja rohkem „🩷”.
See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!
Oleme õppinud ühiskonnana selgeks, et vanemaealisi või teise nahavärviga inimesi on kohatu osatada. Äkki võiks järgmiseks sammuks olla rohkem kaasavat kõneviisi vanemluse teemal?
