Müürileht

Armastus on loov jõud, mille kirjeldamisel räägitakse liblikatest kõhus, leegitsevast südamest, tuuakse paralleele pimeduse ja lilledega. Selle tunde kirjeldamiseks on sõnu raisatud palju, aga mida armastus endast tegelikult kujutab ja kuidas see tekib? Äsjalõppenud dokumentaalfilmide festivalil DocPoint üritasid vähemalt kaks filmi sellele küsimusele eri moel vastata.

Müürilehe filmitoimetaja Emilie Toomela ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõiv valisid välja viis vintskemat DocPointi programmis linastuvat dokkarit, mis äratavad talveunest ning panevad mõtlema elu ja armastuse üle.

Kaks aastat tagasi ilmus kohalikesse raamatukauplustesse vägagi radikaalne teos, mis üritas rohkete graafikute ja tabelite abil sedastada, et kollaps on lähedal. „Progress viib meid suurel kiirusel vastu kiviseina,” kirjeldab hoiatava teose autor Kaupo Vipp olukorda.

Üpsilonide hulka kuuluv Müürilehe sotsiaaliatoimetaja tundis ennast puudutatuna, kui teda ja tema kujutlusvõimeta eakaaslasi süüdistati igavas vingumises. Selleks et oleks võimalik poes riidest kotiga orgaanilisi porgandeid edasi osta, pani ta kirja järgmised read.

Ettevõtlus ei ole enam ammu valdkond, millest humanitaarid ja kunstiinimesed peaksid suure kaarega mööda kõndima. Loomemajanduse kõrvale on kerkinud sotsiaalne ettevõtlus, mis annab loomingulistele inimestele võimaluse suuri ühiskondlikke probleeme lahendada.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin on küll mitmekordne vanavanaema, kuid teab noortest ja nende väärtushinnangutest rohkem kui noored ise. Ometi on see vist paratamatus, et kõneldes noortest kõneldakse ka vanadest.

Läksin TEDxTartule kerge eelarvamusega, sest USAs 1980ndatel algatatud konverentsisari, mille esialgseks eesmärgiks oli üllas mõte jagada erinevate teadusvaldkondade vahel ideid, on nüüdseks muutunud globaalseks brändiks. Kasutades teadusblogija Jevgeni Morozovi kujundit, on TEDist saanud omaette ökosüsteem, kus raamatutest saavad kõned, kõnedest meemid, meemidest projektid ja nendest omakorda uued kõned ning raamatud.

Lähenevate kohalike valimiste eel otsustas Müürileht sõnakatelt noortelt kultuuriinimestelt poliitika kohta aru pärida. Saadetud lühikeste mõtteavalduste toel üritasime pealkirjas sõnastatud laiemale küsimusele vastust leida.

Interneti subkultuurist välja arenenud piraadipartei sisenes poliitikasse lubadusega teha seda teisiti. See lubadus tõi neile soovitud tähelepanu, kuid nüüdseks on esimene eufooria möödas ja mõnel pool on jõutud piraadid juba surnuks kuulutada.

Suveüritusi on Eestis liiga palju. Sellise järelduseni jõudis muuhulgas Kaarel Kärner eelmisel nädalal ilmunud Sirbis. Tõepoolest, meil on rokkfestivale, folkfestivale, alternatiivmuusikafestivale, filmifestivale; meil on interdistsiplinaarne linnaruumifestival, joogafestival, ökofestival... nimekiri tuleb pikk ja täieneb üha.