Henri Kõiv. Foto: Patrik Tamm

Juhtkiri: Rindeteateid kahe kaeviku vahelt

Mulle meeldib kahelda. Mulle meeldivad laused, mille kahte poolt eraldab „aga”. Mul puuduvad valmisseisukohad. Kui keegi minult mõne teema kohta seisukohta küsib, peab ta tõenäoliselt leppima pika mõttepausiga. Mul on järjest rohkem tunne, et õhustik on selliste pauside võtmiseks ebasoodne.

Mobiilse maailma unistuste arhitektid

Rännukire rahuldamiseks ei pea enam ootama pensionipõlve ega isegi mitte suvepuhkust. Digitaalsed nomaadid on ühendanud tehnoloogia kaasabil töötamise ja reisimise, esitades oma tegevusega väljakutse ettevõtetele, linnaplaneerijatele, pankadele ja riigile.

Henri Kõiv. Foto: Patrik Tamm

Juhtkiri: Põhjala puuk

Inimestele meeldib mõelda väga lihtsates ja võimalikult suurtes kategooriates, eriti kui tegemist on millegi võõrapärasega. Võrdleme näiteks meie arusaama Euroopast ja Aafrikast. Kui esimese puhul suudame eristada hõlpsasti erinevaid regioone, nagu Vahemere maad, Balkan, Skandinaavia ja Baltikum, siis kolm korda suuremast Aafrikast eristab keskmine eestlane tänu ammusele puhkusereisile ehk ainult Giza püramiide.

Minu masinatest kolleegid ja konkurendid

Ajal, mil vihane ja pettunud valge töölisklass näitab poliitilisel areenil vastuseisu immigrantidest ametivendadele, peaksid nad tegelikult kaaluma ühiskoalitsiooni järjest targemate robotite vastu, kes prognooside kohaselt võivad asendada inimtööjõudu varsti ligi pooltel praegustest töökohtadest.

Süstla otsa sattunud väikeriigi aeglane paranemine

Eestil diagnoositi uimastisõltuvus millalgi nullindate alguses. Sellele eelnes eiramisfaas ja järgnes pikem periood vangistuses. Kahjusid vähendades on Eesti taas uuele elule turgutatud. Nüüd vaidleb raske diagnoosiga patsient oma raviarstiga, et vähemalt meditsiinilise kanepi manustamine tuleks talle kasuks.

Henri Kõiv. Foto: Patrik Tamm

Juhtkiri: Tere, globaalne eestlane!

Ma võiksin alustada seda artiklit Karlova kohvikust, mille ümber üks Itaaliast pärit, kuid nüüdseks juba aastaid Tartus elanud mees on loonud kogukonna, mis on pannud ühe Taaralinna piirkonna seltsielu kihama. Või hoopis Silicon Valleyst, kus üks eesti juurtega e-resident otsib idufirmasid – tihti ka Maarjamaalt! –, mis võiksid saada rahasüsti toel järgmiseks Skype’iks.

Mees, kes raputas Wall Streeti aluseid

Ajakirja Adbusters asutajat ning peatoimetajat Kalle Lasni võis vähemalt 2011. aastal pidada maailma kõige mõjukamaks eesti juurtega inimeseks. Vancouveris resideeriva ajakirja toimetusel piisas ühe uudiskirja väljastamisest, misjärel pookis meedia Lasni nime taha Occupy Wall Streeti liikumise asutaja tiitli, kuigi Zuccotti parki Lasn oma jalga ei tõstnudki.

Meie ajastu kangelane

Ühed nimetavad Edward Snowdenit prohvetiks, teised reeturiks. Esimesed meelitavad teda Nobeli rahuauhinnaga, teised ähvardavad vangistusega Guantánamos. Ta on mees ilma kodumaa ja kehata, simulaakrum. Ta on postmodernne inimene.