Müürileht

26.–28. septembrini Käsmus toimunud uus sügisene luulefestival tõi kirjandusürituste formaati värsket hingamist.

Suured on kõrbed, ja kõik on kõrb, ütleb üks pahaaimamatu luuletaja, ning kümned ja sajad kauge rahva lapsed kiinduvad tema sõnadesse niivõrd, et ehitavad nende ümber üles terve oma elu. Saavad suureks ja surevad, kõrb silmadel, huultel ja peas.

ning siin kõrgel/ kus sääsed enam ei piina/ kus pilved hakkavad pihta/ kuulen ma igal aastal mõnest uuest/ arusaamatust ametist/

26.–28. septembril osaleb kunstiraamatute kirjastus Lugemik teist korda New Yorgi raamatumessil NY Art Book Fair, kus sel aastal näitab kokku 27 erinevat teost. NY Art Book Fair on üks tähtsamaid iseseisvalt kirjastatud kunstiraamatute messe maailmas, mille olulisus kunstiväljal on võrreldav Frieze Art Fairi või Art Baseli rolliga.

Rahvusvaheline PEN annab teist aastat välja PEN Internationali New Voices Awardi nimelist kirjandusauhinda, et tõsta esile neid noori autoreid, kes on jõudnud trükiajakirjanduses debüteerida, kuid kelle looming pole veel raamatukaante vahel ilmuda jõudnud. Kolmest autorist koosnevasse lühikesse nimekirja pääsesid käesoleval aastal Kasim Bazil (Kesk-Aasia PEN) – Kõrgõzstan; Marina Babanskaya (Sankt Peterburi PENi osakond) – Venemaa; Amalia Cernat (Rumeenia PEN) – Rumeenia.

Eksperimentaalkirjandus, eksperimentaalne kirjalik tekst või eksp?

Ühendkuningriigis välja antavate kirjandusauhindade jagamine on tihti rahvusvaheliseks sündmuseks. Laiapõhjaline meediakajastus ning suured auhinnarahad tingivad ent ka teravdatud tähelepanu auhinnajagamisega seotud otsuste suhtes.

Laupäeval, 13. septembril peetakse Kadriorus eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde koduakende all seitsmendat korda eesti kirjanduse sügislaata, kus leidub lugemist kõigile. Laada alateemaks on eesti ajalooline kirjandus ning esinejateks Imbi Paju, Eeva Park, Indrek Hargla ja Juhan Kreem.

„Vanem. Paksem. Tigedam” on hea pealkiri. Uudishimulik lugeja võiks ehk küsida, millele Rein Raud viitab: kas eneseiroonilisusele, ajas muutuvale heaoluühiskonnale või on pealkiri hoopiski lihtsakoelisem ja mittemidagiütlevam, kui keegi arvata oskab?

Ma mõistan, et teema, millest ma kirjutada võtsin, on raske selles mõttes, et laialivalguvuse ja liigse subjektiivsuse oht on siin natuke liiga suur. Küllap see on põhjus, miks ka lääne meedias Y-generatsioonist ja kirjandusest niimoodi koos suurt ei räägita.

Kirjastuse Jumalikud Ilmutused minifestival „Humanismi võimalikkusest kalariigi äärealal 3.0” toimub 06.–07. septembril Luunja vallas Kavastus.

Triin Tasuja arvab, et ajatult ja ajatust kirjutamiseks tuleb omandada oskus aeg enda ümbert kaotada. Selles leiab ta peamise vastuolu enda ja kodanluse vahel – kunst ei tunne kella, vaid seab eesmärgiks kõrgeima tarkuse vormi ehk tunnetuse. Luule on tajumise kunst. Triin lubab kirjutada nii kaua, kuni poeesia räägib ise oma keelt, ilma et peaks enam ühtki sõna kirjutama.