Müürileht

Soome juurtega kirjaniku Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” kujutab fiktsionaalset tulevikumaailma, kus suurim defitsiit on puhas vesi. Autor vestleb oma kirjanikutee algusest ning sellest, kuidas sündis idee romaani loomiseks.

Riigis oli kõigepealt nii: suuremate linnade rahvaarv vähehaaval kasvas, väikelinnades ja maakohtades jäi inimesi vähemaks. Põllumajandus aga edenes sellest hoolimata, sest asjad käisid nüüd hoopis teisiti kui varasemate sajandite, isegi aastatuhandete vältel. Ka maaga seotud sõnad olid teised. Maal kasutati nüüd linnade sõnu, millest maarahvas enam aru ei saanud. Näiteks sõna „talu” asemel öeldi „farm”.

Lugeja olgu järgnevast kohe hoiatatud ja intrigeeritud. Sinihõbedane, gooti stiili meenutava kirjaga ehitud kaantega raamat „Sinine kaardivägi” on tugevalt kodeeritud, kuid võimalik, et ka šifreeritud jutustus. Salapärane mäng algabki tegelikult juba teose kaanel, kus autorina on toodud keegi tuttav, aga lätistatud nimekujuga Pāvs Matsins. Nagu selgub, toimub ka teose tegevus Läti pealinnas Riias.

Müürilehe aprillinumbris ilmunud luuletuste autoriks on Tõnis Parksepp.

Küsimus, kuhu üks autor oma loominguga edasi jõuab, on tihti põnevam kui debüütkogu ise. Seda juhul, kui autor kirjanduselust sama märkamatult ei kao, kui ta sinna tuli. Grigorjeva puhul sellist kartust ei teki. Olemas on nii meedia kui lugejate huvi, kui ühe raamatu kultuurkapitali preemiale mittenomineerimisest eraldi uudis tehakse.

19. märtsil toimus Tartu Kirjanike Maja keldrikorrusel asuvas kultuuribaaris Arhiiv järjekordne TarSlämmi üritus, kus publikuga kõrvuti hindas luuleetteasteid Tarkade Klubi koosseisus Märten Rattasepp, Luulur ja Krista Ojasaar.

Eesti Kirjanduse Seltsi luuleplaatide sarjas „Kirjanike hääled” ilmus Ene Mihkelsoni CD-plaat „Olematuse üheaegsus”.

Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külastab hinnatud vene kirjanik Mihhail Veller. Veller esineb 8. mail Tartu Ülikoolis loenguga „Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis” („Смысл и функция человечества в эволюции Вселенной”), kus tema vestlusparteriks on kirjanik Hannes Varblane.

Müürilehe märtsikuises lehenumbris ilmunud Silvia Urgase luuletekstid on jõudnud ka veebiavarustesse. Lisaks loeb Silvia oma luulet salvestistesarjas „Kuula luuletajat”.

Homme, 21. märtsil saab Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuskeelse tõlke teostanud Jean Pierre Minaudier frankofoonide tõlkeauhinna „Les mots d’Or de la francophonie”.

Mika Waltari selts Soomes kutsus eile, 19. märtsil 2014 toimunud aastakoosolekul seltsi auliikmeks Eesti tõlkija Piret Saluri.

P. I. Filimonovi postmodernistliku võttestikuga romaanil „Thálassa! Thálassa!” on ühisjooni kolme olulise slaavi autori loominguliste käekirjadega.