Müürileht

Crystal Moselle’i läbinisti siiras dokumentaal „The Wolfpack” kannab esmapilgul muinasjutulise kõlaga pealkirja, mille taga peitub hoopis sügavam lugu. Film pärjati käesoleval aastal Sundance'i Filmifestivali peaauhinnaga parima dokumentaalfilmi kategoorias.

Filmimaailmas kujutab feministliku kassahiti linastumine endast uudisväärtust iseeneses ja õudusfilm žanrina kinnitab tuntud banaalset soosterotüüpset rollijaotust. Heidame põgusa pilgu õudusfilmi levinuimatesse kordusmotiividesse.

Von Krahli teatris esietendus laupäeval selle hooaja esimene omalavastus, mis jutustab nii lihtsatest asjadest, et paha hakkab, nagu kavalehes kokku võetakse. Anne Vetik käis kaemas ning kirjutas muljed üles.

Filmikunst pakub võrreldamatut võimalust kiigata maailmadesse, mida pole olemas. Või vähemalt seni mitte. Mida ütlevad selle aasta parimad ulmefilmid meie tuleviku kohta?

Elektriteatri friigifilmide öö tuleb taas! Žanrifilmide austajatele juba tuttav üritusteseeria toob täna, 31. oktoobri õhtul ekraanile kolm vägevat teost ning seekord kolitakse seanssidega erakordsesse Aparaaditehasesse, et öö veel meeldejäävam saaks.

Aastal 2018 möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev, mida tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. 2012. aasta detsembris välja kuulutatud EV100 filmikonkursi täna välja kuulutatud võitjad käsitlevad saja aasta jooksul klassikaks saanud tekste ja teemasid 19. sajandi taluelust nõukogude lapseni ning nüüdisaegse ühiskonnani.

Sel laupäeval, 31. oktoobril avatakse loovkultuuri võõrustavas Signature House’is Sven Tupitsa uus fotonäitus „Elu liinid – ühe ajastu lõpp”, mille keskmes on kurikuulsate Kopli liinide inimeste elusaatus.

Usalduse ja kirjanduse suhtest võib rääkida mitut moodi. Võib rääkida usaldusest kui teemast kirjanduses: eks ole ju usaldus ja selle kuritarvitamine – altvedamine ja reetmine – maailma kirjanduses üks iidseid suuri teemasid, mütoloogiatest Shakespeare’ini, modernse ajastu rohketest reetmislugudest rääkimata. Aga samuti võib käsitleda usaldust kui kirjandusvälise maailma suhet kirjandusega.

Homme kell 19 toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis maalioksjon, kus müüvad oma töid Kennet Lekko ja Terrenceo Hammond. Oksjonitulu läheb nii kunstnike edasiste näituste kui Eestis viibivate pagulaste toetuseks.

Perekonna mõiste saab selles filmis hoopis teise tähenduse – see pole enam sugulusel ja armastusel põhinev rühm, vaid ühiste katsumuste kaudu lähedasteks saanud ja ühendatud inimesed, kes olude sunnil peavad koos võimalikult üksmeelselt ja teineteisega arvestades elama. Ühtäkki portreteeritakse vaatajale nii pagulasperekonna olukord võõras kultuuriruumis kui ka iga indiviidi võitlus koha eest sel tõotatud maal.

Sel reedel, 23. oktoobril kell 18.30 on lugeda harrastajatel põhjust koguneda Viru Keskuse Rahva Raamatusse, kuna Jim Ashilevi esitleb oma värsket romaani „Kehade mets". Raamatuesitlusel vestleb autoriga tema kirjanduslikuks vennaks ristitud Sass Henno.

Iker Orbáiz on kaootiline päevavargast luuser, kes armastab juua õlut ja ihkab saada kirjanikuks. Ángel Biedma on kuiv ja metoodiline arst, keda tõmbab Ikeri elujõu ja andekuse poole – ja ka tema armastab õlut. Alcaén Sánchez on silmapaistmatu kindlustusagent, kes pole oma elus midagi saavutanud. Ka tema armastab väga õlut. Need kolm meest on hispaania kirjaniku Benjamin Prado lühiromaani „Lumes on tühjus” peategelased.