Müürileht

„Hullunud Tartu” kõlab kui lubadus, et interdistsiplinaarse festivali ajal on Tartu linn see, kus valitseb vaba ja loov energia ning lõhutakse võimalikud piirid ja müürid meie peas.

NUKU teater on kriisile järgnenud muudatustega kohanenud. Teatri juht Joonas Tartu väärtustab oma töös inimlikku suhtumist, vastastikust usaldust ja oskust olukordadega ratsionaalselt toime tulla.

Novembri algusest tegutseb Tallinnas aadressil Kopli 83 uus kunstigalerii Nancy Nakamura Ideederiiul, kus saab vaadata detsembri lõpuni Kadi Estlandi isikunäitust „Ruumi ehitamine”. Kadi, kes on ka galerii eestvedaja, vastas mõnele Müürilehe küsimusele.

Kaasaegne kunst on hakanud sarnanema liberaaldemokraatiaga, mille eksistentsi loomulikuks osaks ja suisa tagatiseks on süsteemi kriitika.

19. detsembril kell seitse õhtul esitletakse Tartus Trükimuuseumis (Kastani 38) koos Värske Rõhu 36. numbrit ja Sveta Grigorjeva luulekogu „Kes kardab Sveta Grigorjevat?”.

Neljapäeval, 19. detsembril tehakse teatavaks tänavune Sadolini kunstipreemia laureaat. Võitjale antakse üle 5000 euro suurune auhind. Tänavusteks nominentideks on Jass Kaselaan, Kristi Kongi ja Neeme Külm.

„Kohutav ilu” räägib paljuski isetuse saavutamisest oma ihade rahuldamisel. Ambitsioonikuse, auhinnasaju ja tempo osas võib kõrvutada filmi „Elupuuga” – mõlemad mõjuvad kas täiesti igavalt, PÖFFil lahkusid nii mõnedki saalist, või vastupidi, pilgeni filmimaagiaga täidetuna.

SIMON CRITCHLEY: Fragmentide ansambel võib käsitleda potentsiaalselt lõpmatul hulgal teemasid, mis ei pea omama mingit omavahelist nõusolekut ega konstitueerima mis tahes koherentset argumenti peale selle, et nad annavad lihtsalt tunnistust mõtete lakkamatust vaheldumisest ja eristumisest.

Lühike sissevaade Eesti Humanitaarinstituudis kaitstavasse magistritöösse „Kunsti tõlgendamise võimatus ja piirid”.

Eesti Tantsuhariduse Liit andis kolmandat aastat välja Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja preemia. Stipendiumi pälvis peagi Tartus 30. juubelit tähistava Just Tantsukooli erakordne tantsuõpetaja Anne Tamm-Kivimets.

„Bergdorfi moeresidentsi” näol on tegu kõrgmoodi ülistava ja luksusest pakatava linateosega, mis kujunes ka PÖFFi moekinokülastajate üheks lemmikuks. Kuigi filmis näidatu ei ole päris palagan või näitemäng, on siiski tegu pigem kavalalt tehtud reklaamklipi kui dokumentaalfilmiga.

Müürilehe värskes lehenumbris ilmunud Mihkel Kaevatsi luuletekstid on jõudnud ka e-avarustesse. Lisaks loeb Mihkel oma luulet podcastis „Kuula luuletajat”, mille salvestus pärineb Hullunud Tartu festivalilt.