Müürileht

Homme, 8. mail toimub järjekordne Abstraktsioonide Öö, sedapuhku uutesse suurematesse ruumidesse kolinud Kultuuriklubis Kelm (Vene 33). Seekord aitavad maailma kildudest kokku panna Mart Avi ja Ajukaja, Eeter, Kulgurid ning Tont ja Kaja Vari elava muusikaga ning Andres Lõo, Katja Adrikova, Kaur Garšnek & Miss Katrin, Estrada, Aivar Tõnso ja Tanel Paliale stiiliülese eklektilise plaadimuusikaga.

Enamik neist, kes siinsel muusikaelul kätt pulsil hoiavad, on ilmselt kuulnud räpikambast Gorõ Lana või post-punkaritest, kes koonduvad ühise nimetaja Junk Riot alla, kuid kohalik vene muusikaskeene ei piirdu kaugelt mitte ainult nende kahega. Müürileht teeb miniülevaate mõningatest Eestis tegutsevatest eestivene bändidest ja artistidest, kelle muusikakataloogiga võiks end kursis hoida.

11. juunil maandub Noblessneri Valukojas oma live-kontserdiga indie-superstaar Ariel Pink ning nüüd on aeg Piletilevile tormi joosta, sest piletid on juba müüki paisatud.

Sel nädalal annab Eesti erinevates paikades neli kontserti Riiast pärit neljaliikmeline rokkbänd The Pink Elephant.

Kui oled sattunud või satud tulevikus peole, kus on juhtumisi laval üksik mees ja suur müstiline kast, võib eeldada, et tegu on Toomas Savi ning tema elektroonikaprojektiga Motobor, mille helid valmivad mehe enda ehitatud masinatega.

15. mail Von Krahlis toimuva JÄCKi seekordne külalisesineja on saksa päritolu moodsa põrandaaluse house-muusika üks viimaste aastate enim tähelepanu pälvinud artist Kassem Mosse.

22. mail võib Sõltumatu Tantsu Laval kogeda taas teatriruumi ja teknomuusika sümbioosi, mis tähendab, et kätte on jõudnud aeg pidada maha NŪFORM seerianumbriga kolm.

Üritame lahti muukida esoteerikaahelad ning uurime, mis rolli mängivad kohaliku eksperimentaal-hoppari loomingus ungari heliloojad, Jumalaema kirik ning Ukraina reivirenessanss.

Poprokigrupeering Tallinn Daggers püüab kõlada oma teisel albumil kaootiliselt ja karmimalt kui varem. Sellisena, millised nad oma parimas kuues ei ole. Nende suurim jõud tundub olevat Röövel Ööbiku viimase plaadi elektroonikalembuse ühendamine üle lahe asuva poromaa otsekohesema ja toorema rokiga.

Detroitis sündinud ja Brooklynis resideeriva Sufjan Stevensi seitsmes stuudioalbum „Carrie & Lowell” on ilmselt kõige kurvem asi pärast „Bambit” ning kõik kunagi kirja pandud ballaadid ja itkulaulud näivad selle kõrval pealiskaudsete ja tühistena.

Venemaal sündinud ja seitsmenda eluaastani elanud, Alaskal kasvanud ning New Yorgis tegutsev Olga Bell on oma teise LP teemaks võtnud meie naaberriigi tohutu perifeeria: iga albumi pala on nimetatud ühe Venemaa krai järgi.

Taani post-pungi bändist Iceage tuntud Elias Bender Rønnenfelti sooloprojekt Marching Church on jõudnud viie tegutsemisaasta jooksul kulmineeruda pöörasest noise rock’ist The Birthday Party aegse Nick Cave’i tumedat karva romantismini, mis ilmutas end juba Iceage’i kolmandal albumil „Plowing Into the Field of Love”.