
Plaadiarvustused

Vampire Weekend – Father of the Bride (Columbia, 2019)
Vampire Weekendi uut albumit sai oodatud ilmatu kaua. Eelmisest on möödas kuus aastat, ent vampiirid kõlavad endiselt noorelt ja muretult.

Kevin Morby – Oh My God (Dead Oceans, 2019)
Morby on oma viiendal sooloalbumil alasti, nagu paistab ka plaadikaanelt, kus ta on seda vähemalt poolenisti.

YASMYN – SlowFall (2019)
Rõõm on kuulda, et kohalik muusikaareen kõlab aina värskemalt. Siiani on käesoleval aastal põnevate heliekspeditsioonidega silma paistnud eelkõige naisartistid, kellest viimane on äsja debüütalbumi välja andnud YASMYN ehk Sinencia Jasmine Kass.

Gram-Of-Fun – Second Breakfast (Made in Baltics, 2019)
Aastakese tegutsenud grammikese lõbu ansambel pole nimevalikus liialt tagasihoidlik, vähemalt nõnda võiks väita pärast lühialbumi kahe esimese loo kuulamist. Neljapalalise EP teises otsas on aga jutud selgemad ja stiil klaarim.

Philipp Otterbach – The Rest Is Bliss (Knekelhuis, 2019)
Saksa produtsent Philipp Otterbach sisenes 2018. aastal ilmunud soolodebüüdiga „Humans” väga säravalt kunstilise elektroonika maastikule.

OOPUS – Nõidus (Oopus Music, 2019)
OOPUS – Mari Meentalo, Johannes Ahun ja Aleksander Sprohgis – on üks eesti pärimusmuusika „uue laine” kollektiividest, mis liidab seda pelgalt iidse esitamise asemel julgelt ka nüüdisaegsega.

Amnesia Scanner & Bill Kouligas – Lexachast (PAN, 2019)
Kui kunstiprojektid, eriti audiovisuaalse täiskompoti stiilis üllitised, võivad tihti pelgalt heliradadele ümber asudes oma mõju kaotada, siis „Lexachasti” puhul on sellest rehast kindlalt mööda astutud.

Solange – When I Get Home (Columbia, 2019)
Solange’i järg kolme aasta eest välja antud kauamängivale „A Seat at the Table” oli ideaalne algus helikevadele.

Rando Arand – Alles (LIITHELI, 2019)
Head traditsiooni järgides on LIITHELI võtnud enda tiiva alla järjekordse kohaliku artisti, eksperimentaalse helidisaineri Rando Arandi. Muljetavaldava stuudioaparatuuriga on saavutatud neli mitmekesist dub-heliteost, mis panevad jala tatsuma ja pea kaasa noogutama.

Condescension – Hellbound (2019)
Condescension kujutab endast kergelt satanistlike alatoonidega black metal’it Narvast. Ei tea, kas asi on bändimeeste Ida-Virumaa (ja Läti) taustas, aga üldiselt näib kollektiivi uus album tüüpilisest eesti black metal’ist natukene eemal seisvat.

Joel Tammik – Hikurangi Plateau (2018)
Eesti varajasel reivimaastikul enda esimesed tuleristsed saanud helilooja ja sõltumatu artisti Joel Tammiku „Hikurangi Plateau” viitab samanimelisele lavamaale Vaikse ookeani lõunaosas ning kannab kõlalt just sobivat rahulikku ja looduslähedast harmoonilist muusikat.

QUAL – Cyber Care (AVANT! Records, 2019)
QUAL on William Maybelline’i sooloprojekt. Peamiselt on ta tuntud postpungiduo Lebanon Hanover liikmena, kelle vokaali on raske unustada. Kuigi sageli tahaks.