Inimesed upuvad infosse. See seisund on krooniline ja võib tunduda isegi paratamatu. Kuid uppumise vältimiseks saab tundmatus kohas mitte vette ronida, targalt veekogu valida ja ujuma õppida. Igast 21. sajandi infotsunami passiivsest ohvrist võib saada oma inforuumi aktiivne disainer.
On paradoksaalne, et kui kriisiajal on meediaväljaanded auditooriumi tähelepanu keskpunktis, siis sealsamas on vähenenud märgatavalt reklaamiandjate hulk, kellest sõltub praeguse ärimudeli järgi ajakirjanduse elujõulisus.
Eesti suurimas päevalehes on rubriik, mille sisu ei vasta tasakaalustatud ajakirjanduse standarditele. Seda kureerivad ja täidavad peamiselt ühe rahvuskonservatiivse erakonna taustaga autorid, kes propageerivad läbivalt kitsast arusaama perekonnast.
Kui keegi kasutab avalikes aruteludes mõistet „hüsteeria”, võib olla üsna kindel, et tema eesmärk on käsitletavat teemat trivialiseerida ja edasine arutelu sulgeda. Eriti levinud on selline praktika naistevastasest vägivallast rääkides.
Meediamajad on kaotanud globaalsetele võrgustikele oma varasema juhtrolli tõeäris, kontrolli kontakti üle auditooriumiga ning sissetuleku reklaamist. Uueks strateegiaks võiks saada võrgustikulise meediamudeli omaksvõtt ning lugejakeskne ajakirjandus.
Taas hakkab aastaring täis saama ja jällegi on aeg küps põhjalikeks meenutusteks, kokkuvõteteks, spekulatsioonideks ning järeldusteks. 2019. aasta loetumate veebiartiklite seast leiame nii päevakajalisemat kui igavikulisemat, teemadest on lugejaid kõnetanud nii zen, keskkond, alkohol kui viha.
Kui me räägime vanemaealistest ja meediast, on esimeseks seostuvaks märksõnaks ikka ja alati „Prillitoos” – sihtgrupile iganädalane kogus põhjalikult kombineeritud harivat meelelahutust, aga ka noorematele rangelt soovituslik pühapäevahommikune doos zen’i!
Ei saa me läbi majanduseta – olgu see igapäevane ostukviitung toidupoes või seadusemuudatus, mille tulemusel kasvavad maksud, palgad või tubaka hind. Millist majandussaadet ootavad tänapäeva Eesti televaatajad?
Müürilehe juubeliaastal loeti meie veebiartiklitest enim näiteks armastusest ja molutamisest, aga ka prügist ning ühikaelust!
Ken Saan oli kogu lühikese perioodi vältel, mil Pimp TV kestis, kanali loominguline juht. Tema ametinimetus oleks võinud olla hellitavalt ka „kaose arhitekt”, sest sellise mulje paistis Pimp TV vaatamine tollal jätvat.
„Liht viisil ei või keelda kodukäijat tuppa peasemast. Teda ei pia tihti raud ega müür kinni. Kui ta tuleb, tuleb ta vahel kange mühinaga, kange tuulega. Lukus uksed lähevad ta ees iseenesest lahti. Kellest mööda läheb, see tunneb, nagu oleks külm tast üle käinud.” Matthias Johann Eisen „Kodukäijad”, 1897
4. oktoobrist stardib Kanal 2 eetris igal neljapäeval algusega kell 21.30 uus päevakajaline satiirisaade „Su nädal kõlab tuttavalt”. Rääkisime idee sünnist ja tõsisest huumoritegemisest saate ühe ellukutsuja ja režissööri Laura Lisete Roosaarega.
