Sotsiaalia
Lauri Laanisto: Millest me üldse räägime, kui me räägime tööajatabelitest?
Mitte ainult TTÜ Nurkse instituudi skandaalist, vaid teadusbürokraatiast üldiselt. Mis saab siis, kui kirjutada tööajatabelisse lahtri tühjaks jätmise asemel ümmargune null?
Juhtkiri: Millest me mõtleme, kui me räägime ilmajäetusest?
Kõige paremini näitlikustab ilmajäetust selle tervise konteksti asetamine. Kui inimene jääb haigeks, saab talle selgeks, et ta on jäänud ilma millestki, mida ta on seni pidanud iseenesestmõistetavaks – iga inimene tunneb, et tal on õigus kvaliteetsele elule. Ent haigestudes saab tervisest midagi sellist, mis teistel on, aga ilmajäetul mitte.
Sõbralikult seksismist: kellele ei meeldiks komplimendid?
Jaana Davidjants kirjutab, miks on juba ammu aeg loobuda seksistlikest komplimentidest.
Küllusest ja kasinusest. Ülikooli ülistuseks
Ülikooli sisseastumise ja lõputunnistuse vastuvõtmise vahele jääb teatavasti nii head kui ka halba, aga peamiselt ikkagi head: vaimustusi, elevust, hasarti, küllastumust.
Noored – valimisheitluste lõpuboss
Olukorras, kus parteide liikmeskond muutub järjest hallipäisemaks ning noorliikmete osakaal on vabalanguses, tuleks küsida, miks ei jõuta enam noorena poliitikasse. Kas noori on sinna üldse vaja?
Küüniku tundekasvatus
Kui noored tunduvad naiivsed, feminism silmakirjalik, taimetoitlased hullud ja filosoofia mõttetu, siis kuidas taastada usk maailma headusesse? Küünikul tuleb alustada nende väärtuste paikapanemisest, millesse usutakse. Nii võib selguda, et feminist on hinges ka konservatiiv ja sotsialist kapiliberaal.
Kuidas tasuta kõrgharidus akadeemilises klassivõitluses ohvriks tuuakse
Rahapuuduses vaevleva kõrghariduse finantseerimiseks joonistatakse ametkondades skeeme, mis seavad löögi alla süsteemi kõige nõrgema poole ehk tudengi.
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale või aeglasemalt, sügavamalt ja sisukamalt ehk Pealiskaudsusest kõrghariduses
Pindmise õppe vähendamine kõrghariduses eeldab nii ainepunktisüsteemi standardiseerimist kui ka tudengite realistlikumaid ootusi.
Juhtkiri: Tudengina valikutest lõhkise küna ees
Tudengipõlv ja eriti selle algus on valikutest paks. Niigi tuleb välja sõeluda eriala, aga lisaks tihti ka elukoht ühes serviisiga, poeriiulite vahel peab langetama otsuse kas tatra või riisi kasuks ning üldse on järsku iga sent arvel. Olulisim valik seisneb aga selles, millele kulutada oma aeg, mida on nüüd justkui lõputult.
Milleks meile Üheteistkümnes?
Kas üliõpilaseluga käib (veel) kaasas mingisugune eriline vaimsus? Seda eriti Tartus, mis peaks justkui kandma endas iseäralikku nooruse vaimuelu fluidumit. Mina ja mitmed mu sõbrad, kellega koos me 2016. aasta suvel Üheteistkümnenda asutasime, uskusime entusiastlikult, et Tartu vaim, kuigi vaikne, on endiselt olemas.
In Memoriam: Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019)
Meie hulgast on lahkunud religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe.
Kui raamatud kolivad Instagrami
Kuidas mõjutab moodsat lugejat raamaturiiulite kolimine Instagrami? Kas värvilised pildid fotogeenilistest raamatukaantest muutuvadki olulisemaks kui lehekülgede kaupa hoolikalt komponeeritud sisu?