Müürileht

Kiltsi põhikoolis on avastatud, et parim viis Vao varjupaigataotlejate lastele eesti keele õpetamiseks on teha seda eesti keeles. Kooliaasta alguses klassiga liitunud lapsed saavad juba eesti keelest aru ning oskavad ennast väljendada.

Justiitsministeerium on hiljuti välja tulnud ettepanekuga keelata naistevastase vägivalla konventsiooni ratifitseerimise raames seadusega ka burkade ja niqab’ide kandmine. Seda toetab ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kelle väitel on näo varjamine „selgelt naisi ahistav” kohustus ning „naisi diskrimineeriv tava”.

Itaalia valitsus on võtnud vastu otsuse võidelda terrorismiga kultuuri kaudu ning eraldanud selle tarbeks miljard lisaeurot.

Selle asemel, et lasta ennast nörritada pead tõstnud võõravihast, otsustasid Tallinna Ülikooli töötajad hakata Eestisse saabunud pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama. Alates 2016. aasta märtsist ollakse valmis avama kursused eesti, inglise ja saksa keele õppeks.

Eesti poliitika- ja kultuuriruumi aktuaalseid teemasid lahkav arvamusblogi Memokraat avaldas eile uuringu, mille fookuseks eestlaste suhtumine põgenikesse.

Praegune põgenikekriis on noore mehe nägu. Mitte seepärast, et fotodelt vaataksid vastu täisjõus noormehed, vaid põhjusel, et islamifundamentalismi levik Lähis-Idas on demograafilise plahvatuse tagajärg. Araabia kevad ning ISIS on ühe mündi kaks külge.

„Seltsimees laps ja suured inimesed" (2008) on luuletaja ja prosaisti Leelo Tungla autobiograafiline teos tema lapsepõlvest – kuhu viidi ema ja vanaema ning miks vanaisa mõnikord raadiot kuulata ei tahtnud, kuigi sealt tulid nii ilusad laulud...

Sellesügisesed TEDx konverensid toimuvad 13ndal, 14ndal ja 21. novembril Tallinnas ja Tartus, kus ei jäeta vaiba alla ükski terav teema.

Tehnoloogiauudiseid lugedes võib tekkida tunne, et iga päev toob mõne uue revolutsioonilise nutividina või maailma uueks loova rakenduse. Kainem pilk annab aga tunnistust, et riigid on innovatsiooniveduritena tagasi tõmbunud, üleüldine riskijulgus langenud ning murrangulistena reklaamitud uuendused pigem inkrementaalsed.

Ma ei tea vist kedagi, kes saaks öelda, et tal on palju aega. Kõigil on ikka pigem pidevalt kiire. Neid, kes ei reageeri meilidele paari päeva jooksul, peetakse juba väga omamoodi tegelasteks. Tehnoloogia areng on asendanud küll tööjõu tehastes robotitega ja kiirendanud hüppeliselt asjaajamise kulgu, aga suuremat vabadust see tavalisele tööinimesele pole siiski andnud.

See on nüüd ühe tagurliku neoludiidi pihtimus. Sellise, kellel pole nutitelefoni, kes ei säutsu Twitteris ja kes eelistab lugeda uudiseid paberkandjal. Olukorras, kus inimene usaldab ennast vabatahtlikult järjest rohkem tehnoloogia teenistusse, on iga väljavõideldud ruutmeeter tehnoloogiavabas oaasis kulla väärtusega.

Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektor ning muusikakriitik Tõnis Kahu mõtestab Müürilehe värskes novembrinumbris düstoopia domineerivat rolli tänases kultuuripildis.