Müürileht

Tüdrukute vihkamisel, nagu misogüünial laiemalt, on väga palju eri vorme. Üks võimalus on halvustada ja pisendada kõike, mis tüdrukutele meeldib. Nõmedad on roosa värv ja barbid, praegu ka selfid ja TikTok.

Ajakirjandus ei saa jätkata süüdimatult tulevikust rääkimist, justkui seal ei terendaks keskkonna- ja kliimakriis. Ei piisa sellest, kui neid teemasid käsitletakse erisaadetes või lehelisades. Meedia keskpõrand peab muutuma.

Avasin hinnangutevaba kasvatuspsühholoogiat tutvustava anonüümse Instagrami konto, mis osutus ootamatult populaarseks, sundides mind seetõttu end avalikustama. Sellega kaasnes täiesti uus maailm.

Kumb tuleb enne: kas sulle müüakse maha „toode”, mis hakkab vaikselt su isiksust ümber vormima ja laiendama, või valid oma eluetapile, isiksusele ja väljakujunenud eelistustele vastavalt selle „toote” ise?

Jätame kõrvale pilkupüüdvad üksikjuhtumid (olgu need siis Hiltonid või Helmed) ja nende tekitatud vimma. Selle asemel kritiseerigem laiemalt seda, kui ebaühtlaselt on võimalused ja vabadused Eestis jaotunud.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Majanduspoliitikat aastal 2035 visioneerivad Tasaarengu Eesti organisatsiooni TEOkoda liikmed.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Poliitikasoovitusi vaimse tervise edendamiseks jagavad Ott Oja ja Triin Peterson Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonist VATEK.

Erakond Isamaa poolt ellu kutsutud reformid ja ettepanekud meenutavad liigagi palju Viktor Orbáni valitsuse rahvastikupoliitikat.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Julgeolekupoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi Viik Feministeeriumist.

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast.

Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas.