Müürileht

1945. aasta suure isamaasõja võidupäevast 9. maist on saamas Nõukogude Liidu järgse Venemaa uue rahvusliku identiteedi nurgakivi, mille pinnalt tahetakse nii Vene rahvast konsolideerida kui ka teda ideoloogiliselt läänemaailmale vastandada.

„Vabandust, et hilinesin” oli lause, mille kooliajal vene keeles perfektselt selgeks sain. Vene keel oli koolipäeva esimene tund, kuhu reeglina alati hiljaks jäin. Kaheksa-aastase keeleõppe järel oskan vaevaliselt Tallinna tänaval babuškale juhatada, kus suunas on lähim trammipeatus.

Eesti-vene keelegrupp Tallinnas on jooksev projekt, mille raames on eesti ja vene keele kõnelejatel võimalik omavahel suheldes ilma grammatikaõpikute abita üksteise keeli harjutada.

Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali juhiks valitud Darja Saar on uue põlvkonna tegija, kelle nägemuses sarnaneb loodav multimeediakanal kultuurimajale, mis sünnib koos vaatajatega, kasvatab ja harib neid.

On olnud palju juttu ringlevast majandusest, biomajandusest, rohemajandusest. Kuid jagamismajandus? Mis see veel on? Mida on vaja jagamismajanduse jätkusuutlikuks ning efektiivseks toimimiseks? Kas jagamismajandus võib tulevikus muuta üldist majandusstruktuuri? Kas riiki võib käsitleda kui ühte suurt jagamismajanduse mudelit? Need on küsimused, millele otsiti vastuseid Telliskivi Jagamismajanduse seminaril.

Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis tänavu Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest.

Eurotsoonist kõnelemisel on käibele võetud halva abielu metafoor. Ühisvaluutast, millest pidi kujunema Euroopa integratsiooni nurgakivi, on saanud nüüdseks taak, millega ükski osaline ei ole rahul, aga alternatiivide puudumise tõttu ollakse sunnitud sellest kinni hoidma.

Euroopa föderaliseerumine on tõusude ja mõõnadega kulgenud projekt. Kummati võib keeruline geopoliitiline olukord Euroopa Liidu idapiiril olla projekti uus katalüsaator. Paremäärmuslike jõudude kasvav populaarsus aga pidur.

Indias tähistatakse kevade tulekut Holi-nimelise tähtpäevaga. Huvitaval kombel peetakse läänes kevade tulekut meeles pärast kevadist pööripäeva, siin Indias aga enne seda – ajal, mil päev ja öö on sama pikad ehk 12 tundi.

Viimasel ajal on mul tihti tunne, et mul ei ole vaja enam midagi öelda. Kui saad ühtäkki aru, et ise on võimalik otsustada selle üle, kas millegi pärast südant valutada või jätta see tegemata, siis avastadki, et sul ei ole ühtegi probleemi, mida lahata. Pole tahtmist millegi üle vaielda, pole huvi millegi eest ega vastu võidelda.

Seoses 60 aasta möödumisega sellest, kui märtsipommitamises hävinud hoonete asemele kerkis Sõpruse kinomaja, võtsime ette jutuajamise Sõpruse kino ja teiste kultuuriprojektide rahastaja ja inspireeriva teenäitajana panustanud Indrek Kaselaga, kes üritab juhtida oma MTÜsid, nagu need oleksid äriühingud, ja oma äriühinguid, nagu need oleksid vabatahtlikud kodanikuühendused.

Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja võib öelda: „Kui tahad iseendas selgusele jõuda, õpi tundma maailma.””