Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Meestekuu puhul on novembri Müürilehest võimalik lugeda kirjandustoimetaja Maia Tammjärve intervjuud luuletaja ja Värske Rõhu proosatoimetaja Tõnis Viluga, kes ei taha oma loomingus varasemat korrata, muidu ta tüdineks endast ära.
Oktoobri viimasel päeval esietendub komöödialavastus „Tramp ja Puutin”, mille on koos näitlejatega kirja pannud dramaturg Diana Leesalu. Intervjuus tuleb juttu lavastusest, aga ka Diana teekonnast üheks Linnateatri hinnatuimaks loometöötajaks.
Kui poliitilised vastasseisud jagavad ühiskonna mõtteliselt kaheks pooluseks, hakkavad inimesed käituma väärtuspoliitilise reageerimisautomaadina. Kuidas automaadist väljuda? Kuidas teha seda nii, et ka ühiskond koos püsiks?
„Aare!” – see on Müürilehe koosolekutel sageli kõlav vastus, kui on vaja leida kaasautor mõne keerulise teema jaoks, eriti kui valdkonnaks on poliitika. See, et ühest kirjandusteadlasest on saanud ainuisikuliselt paljude jaoks usaldusväärne ja laia haardega ühiskondlik mõttekoda, on järjest süveneva spetsialiseerumise ajastul omaette kurioosum.
Kuus aastat tagasi esimese Fotokuu ellu kutsunud fotokunstnik leiab, et pööraste ideede täideviimine ei ole Eestis raske, ent keeruline on järjepidevuse tagamine. Sügisest asub ta välja koolitama uue põlvkonna visuaalkunstnikke.
Müürilehe visuaalkultuuri erinumbris ütleb Fotokuu algne ellukutsuja ja Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna uus juhataja intervjuus Piret Karrole, et me peaksime oskama kriitiliselt vaadata reklaame, mis meid kõikjal ümbritsevad. Seejuures on ka visuaalsete kujutiste tõlgendamisel oluline teooria ja lugemus.
Allan Aksiim vestleb Vikerkaares Skype’i asutaja Jaan Tallinnaga sellest, milliseid riske võib endaga kaasa tuua tehisintellekt.
Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.
Müürilehe juunikuises faunateemalises numbris usutleb Piret Karro loomaökoloog Tuul Seppa, kes uurib parasjagu Arizona osariigi ülikoolis aed-karmiinleevikesi. „Mind ei huvitagi niiväga, kuidas linnastumine konkreetselt seda linnuliiki mõjutab, vaid uurin üldisi muutusi, mis võivad loomadega toimuda, kui nad kolivad elukeskkonnast, mille jaoks nad on miljonite aastate jooksul kohastunud, täiesti uude kohta,” vihjab Sepp nii linde kui inimesi mõjutavatele protsessidele.
Lauri Sommer ei ole kolkapatrioot. Seda, mida ta iga päev mõistatab ja teeb, tõlgib ja loeb ja kirjutab, sõltudes seejuures tuule suunast ja vetevoolust, arutasime ühel vihmapäikselisel suurel reedel Räestul, taustaks mängimas vaikne ambient vaheldumisi hullude obskuursustega.
Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv pidas tänavuse Prima Vista patrooni Lauri Sommeriga maha kaheksatunnise vestluse, millest saab lugeda värskest mainumbrist.
Mõni aeg on naljakam kui mõni teine ja mõnes ajas tehakse rohkem nalja kui mõnes teises, aga vist alati on naljast olnud raske naljakalt vestelda. Käesolevas surmtõsises intervjuus liigub jutt sujuvalt „Esto TVst” Trumpini (ja tagasi), Kusturicast põhjamaiste bergmanlike neuroosideni, EKREmentidest cringe-huumorini jne.
