Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Müürilehe seksinumbri kaanestaariks on elupõline misfit fotograaf Alan Proosa, kel pole mingit huvi mahtuda rangetesse sooraamidesse. „Aga kui siiski mingi määratlus valida, olen eelistanud kasutada enda puhul koondavat katusväljendit transgendered, kuigi olen ehk pigem genderfluid, androgüün,” ütleb Alan intervjuus Piret Karrole.
Veebruari alguses linastus Eesti kinodes Rainer Sarneti lavastatud ning Andrus Kiviräha romaanil „Rehepapp” põhinev linateos „November”. Rääkisime filmis lootusetult armunud talutüdrukut Liinat kehastava näitlejanna Rea Lestaga vabadusest, ajast ning Facebookist.
Müürilehe veebruarinumbri kaanestaar ning persooniloo peategelane on näitlejanna Rea Lest – Rainer Sarneti filmi „November” üks keskseid osatäitjaid, kes astub üles lootusetult armunud talutüdruku Liina rollis.
Mõtlejatele, kes söandavad käsitleda tavaarusaamadest erinevaid ideid ja neid ka avalikult arutada, pole kriitika ja naeruvääristamine võõrad. Just kõige lennukamaid kosmoserändureid püütakse skeptitsismiga tagasi Maa peale tuua ja sedasi nn normaalsusesse juhatada.
Müürilehe detsembrinumbri kaanepersooniks on populaarse raadiosaate „Hallo, Kosmos!” juht Ingrid Peek, kes räägib intervjuus Helen Tammemäele oma suhtest loodusega, mida arvab ta sellest, et tehiskeskkond meid üha rohkem endasse imeb ning mis tema arvates inimesi üha enam esoteeriliste ja vaimsuse teemade poole tõmbab?
Erak(kond)lusest ja Tartust, Masingu kohvist, Vahingu depressioonist, mikrouniversumi maadeavastamisest, lääne-eestlusest ning Contrast, Baturinist ja Kruusvallist ning paljust veel.
Millest rääkida võib-olla kõige tuntuma elava kirjandusteoreetiku ja narratoloogiga, kelle kuulsaim teos „Postmodernist Fiction” (1977) on pikki aastaid ilmselt kõigi kirjandusteadlaste öökapipealset täitnud? Eks ikka avangardist, androididest, Donald Trumpist, Valdur Mikitast, Paavo Matsinist… kui nimetada vaid mõned teemad.
Hardo Pajulal lugejale häid uudiseid pole. Inimesed on voolitud kõverast puust ning pärispatust peab igaüks ise välja siplema. Edmund Burke’i Seltsi asutamist nimetab ta isikliku lunastusprojekti osaks ning ennast vasakpoolelt lähtuvate radikaliseerumisilmingute tasakaalustajaks.
Traditsioonidele keskenduvas Müürilehe oktoobrinumbris saab intellektuaalset tulevärki. Numbrit raamistavas intervjuus vestleb Vikerkaare toimetaja Aro Velmet ennast oportunistlikuks konservatiiviks nimetava Hardo Pajulaga, kes on paljude jaoks positsioneerinud ennast valele poole kultuurisõja rindejoont. Kaevikutesse varjumise asemel on ta soovinud oma lipu lahinguvälja keskele maha panna.
Vallo Toomla mängufilmidebüüt „Teesklejad" esilinastub Eestis 6. oktoobril. See on poeetiline näide, mis võib saada, kui varjata oma tõelisi soove, ka iseenda eest. Noor looja räägib Müürilehele, kuidas sai Tartu teoloogiatudengist ja üliõpilasteatri näitlejast filmirežissöör.
Ken-Marti Vaheri maailmas on narkopoliitika selgelt piiritletud. Kanepiregulatsioonid jäävad nendest piiridest välja. Lihtsate lahenduste asemel soovib Vaher rääkida uimastiprobleemi kiretust argipäevast, mis panevat lugeja aga juba viiendal lausel haigutama. Tegime siiski proovi.
EKREl ja Donald Trumpil pole pikas perspektiivis lootustki. Ühes Ülemiste City kontoris teatakse, et tulevik on linnade, väikeriikide ja nomaadidena elukohti vahetavate maailmakodanike päralt.
