Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Mõni aeg on naljakam kui mõni teine ja mõnes ajas tehakse rohkem nalja kui mõnes teises, aga vist alati on naljast olnud raske naljakalt vestelda. Käesolevas surmtõsises intervjuus liigub jutt sujuvalt „Esto TVst” Trumpini (ja tagasi), Kusturicast põhjamaiste bergmanlike neuroosideni, EKREmentidest cringe-huumorini jne.
Samal ajal kui suur osa inimestest püüab iga hinna eest oma äpardumisi varjata, leidub ka hingelisi, kes nendest vaid lõputult inspiratsiooni ammutavad ning iga juhtumise enese kasuks tööle oskavad panna.
Lahingud soolise enesemääramisõiguse eest võivad teinekord toimuda ka baleriinikleidis ja sädelusepahvakutes.
„Tänapäeva probleem on selles, et nii Facebook kui teisedki vahendid, mille kaudu saab kiiresti oma arvamust avaldada, tekitavad tunde, et oled seotud ja kaasatud. Ma ei usu seda. Me peame leidma viisi, mis aitaks inimestel olla avatud ja aru saada, et kõik ei asetu skaalale meeldib või ei meeldi,” mõtiskleb tunnustatud Portugali animaator Pedro Serrazina ühel vihmasel Lissaboni pärastlõunal.
Veebruari alguses linastus Eesti kinodes Rainer Sarneti lavastatud ning Andrus Kiviräha romaanil „Rehepapp” põhinev linateos „November”. Rääkisime filmis lootusetult armunud talutüdrukut Liinat kehastava näitlejanna Rea Lestaga vabadusest, ajast ning Facebookist.
Mõtlejatele, kes söandavad käsitleda tavaarusaamadest erinevaid ideid ja neid ka avalikult arutada, pole kriitika ja naeruvääristamine võõrad. Just kõige lennukamaid kosmoserändureid püütakse skeptitsismiga tagasi Maa peale tuua ja sedasi nn normaalsusesse juhatada.
Erak(kond)lusest ja Tartust, Masingu kohvist, Vahingu depressioonist, mikrouniversumi maadeavastamisest, lääne-eestlusest ning Contrast, Baturinist ja Kruusvallist ning paljust veel.
Millest rääkida võib-olla kõige tuntuma elava kirjandusteoreetiku ja narratoloogiga, kelle kuulsaim teos „Postmodernist Fiction” (1977) on pikki aastaid ilmselt kõigi kirjandusteadlaste öökapipealset täitnud? Eks ikka avangardist, androididest, Donald Trumpist, Valdur Mikitast, Paavo Matsinist… kui nimetada vaid mõned teemad.
Hardo Pajulal lugejale häid uudiseid pole. Inimesed on voolitud kõverast puust ning pärispatust peab igaüks ise välja siplema. Edmund Burke’i Seltsi asutamist nimetab ta isikliku lunastusprojekti osaks ning ennast vasakpoolelt lähtuvate radikaliseerumisilmingute tasakaalustajaks.
Vallo Toomla mängufilmidebüüt „Teesklejad" esilinastub Eestis 6. oktoobril. See on poeetiline näide, mis võib saada, kui varjata oma tõelisi soove, ka iseenda eest. Noor looja räägib Müürilehele, kuidas sai Tartu teoloogiatudengist ja üliõpilasteatri näitlejast filmirežissöör.
Ken-Marti Vaheri maailmas on narkopoliitika selgelt piiritletud. Kanepiregulatsioonid jäävad nendest piiridest välja. Lihtsate lahenduste asemel soovib Vaher rääkida uimastiprobleemi kiretust argipäevast, mis panevat lugeja aga juba viiendal lausel haigutama. Tegime siiski proovi.
EKREl ja Donald Trumpil pole pikas perspektiivis lootustki. Ühes Ülemiste City kontoris teatakse, et tulevik on linnade, väikeriikide ja nomaadidena elukohti vahetavate maailmakodanike päralt.
